korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
1. Ettevõtte tutvustus, ettevõtte tegevusvaldkond AS Tallink Grupp on 1989. aastal asutatud Euroopa juhtiv laevandusettevõtte, mis pakub minikruiisi- ja reisijateveoteenuseid ning kaubaveoteenust Läänemerel. Tegevusvaldkondadeks on laevandus ja transport. Ettevõte pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmel laevaliinil Soome ja Rootsi, Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Ettevõte tegutseb põhimõttel „Nulltolerants laevadelt merre sattuvale reostuseleˮ. Tallinki eesmärk on kõrvaldada võimalik reostus tekkekohas, tagades, et nii maal kui ka merel tegutsetakse alati
mistahes eesmärgil liikumine raudteel. · Peamine raudtee-ettevõtja: OSZD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee- ettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku. · Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB! Eesti seaduste järgi AS Eesti Raudtee raudteeettevõtja ei ole). · Raudteeveo-ettevõtja: Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa). · Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteevedude klassifikatsioon veose massi alusel · Väikeveosed Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4-teljelise vaguni mahutavusest · Väiketonnaazilised veosed
vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või
· laadimistööd suure efektiivsusega; · suhteliselt madal vedude omahind; · keskkonnasäästlik veoviis. Puudused: · maanteevedudest pikemad veoajad · vähene paindlikkus; · raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; · erinevad rööpalaiused, mis nõuavad pöördvankrite vahetamist või ümberlaadimist; · ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded; · raudteegabariidid 17. Millised on kaubaveoteenused raudteetranspordis? Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Raudteeseadus §10 —raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust —raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine Tegevusloa saamise tingimustega (sh on kohustuslik vastutuskindlustuse olemasolu) saab tutvuda RdtS §11. KAUBAVEOTEENUSED:
KMS § 10 lg 2 p-s 6 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 2 p 62) - tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 lg 2 p 7) - osutatakse Eestis kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Sätet ei kohaldata KMS § 10 lg 2 p-s 9 ja KMS § 10 lg 4 p-s 6 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 2 p 8) - osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud
laadimise ja lossimise funktsioonid (liner terms), nii et veolepingu teistel pooltel jääb lihtsalt toimetada kaup lähtesadamasse ja saada see kätte sihtsadamas. Kokkuvõttes võib öelda, et opereerimisfunktsioonid on jagatud suures osas samal viisil, kui siis kui liinioperaator transpordiks iseenda oma kaupa. Selle pärast, et ta teeb seda teiste isikute kaubaga, saab vedaja prahiraha (veotasu). Üks tähtsamid liinilaevanduse eritunnuseid on see, et kaubaveoteenust pakutakse planipärastel vedudel laevaliinide gruppide poolt (Liner Conferences). Aastal 1974 oli vastuvõetud Ühendatud Riikide Konventsioon Liinikonverentside Käitumise Koodeksi kohta (United Nations Convention on a Code of Conduct for Liner Conferences, 1974), milles eriti peeti silmas arengumaade huvide kaitsmist. Konventsioon jõustus a. 1984, kuid lootused, et see on võimeline tagama struktuuri, mille kaudu arengumaad saavad paremini osaleda kaubalaevanduses ja et see arendab
annaabi.ee 
