Ükspäev oli mu postkastis mingi räme ilus ümbrik. Tegin selle lahti ja mul oli nagu mida hekki ?! Mind oli kutsutud pulma. Jooksin siis muti juurde ja küsisi veits rulli. Tõmbasin oma hilbud selga ja asusin teele. Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja lasin sealt leebet. Bussijaamast oli veel koduni paar meetrit aga juba mingid tatid tõmblesid mu ümber. Täiega nõme nagu. Ma ei mõika mis neid ajukääbikutel viga on. Mingi vaimne puue või?
siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi ette, et laps jääks kooli endasi. Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui sealt kunagi õhtul alles koju jõutakse ei jää aega enam koduseid töid teha. Kui vanemad on ka veel näiteks kogaeg tööl ja ei ole lapsega aega tegeleda siis ei tea nad ka mis koolis toimub. Nii võib tekkida lapsel arvamus, et õppida pole vaja kuna nagunii keegi ei kontrolli ja ei tunne huvi. Üks halvemaid juhuseid on see kui laps kannatab kooli vägivalla all ja sellepärast ei saa õppida
Olen kuulnud et vaesust kannatavate perekondade lapsed saavad sooja sööki vaid koolis. Sellele on kurb mõelda. Sellest lähtuvalt viiksin läbi vastava uuringu koostöös kohaliku vallavalitsusega, et sellised pered välja selgitada ning seejärel korraldada heategevusprojekt puudust kannatavatele lastele, mis päris suurest summast lähtuvalt aitaks abistada ka teisi rapla maakonna lapsi. Ideekohaselt võiks abistamine välja näha nii, et korra kuus minnakse koos toetust vajava perega kaubanduskeskusesse koos inimestega, kes on selliseks abistamiseks tööle võetud, ning ostetakse perele elementaarselt vajaminev. Selle tegevuse kaugemaks eesmärgiks oleks see, et meie kodukohas sirguksid toredad, õpingutele pühenduvad ja rõõmsameelsed lapsed, kes ei otsi elus püsimiseks keelatud teid. Teiseks oleks soov heategevuse kaudu parandada noorte vabaaja veetmisvõimalusi.
Keskuse ümber esines mitmeid tänavamuusikuid ja seal maalisid ka tänavakunstnikud. Kolmas päev Pariisis Hommikul me lahkusime hotellist 10 paiku. Me läksime metrooga Luxembourgi aia lähistel asuvasse lasteparki. Seal mina ja Illimar lõbutsesime umbes tund aega koos teiste lastega igasugu atraktsioonidel. Sealt läksime edasi Luxembourgi aeda. Pargis oli palju uhkeid lillepeenraid ja skulptuure. Lõuna paiku läksime ühte üpris suurde kaubanduskeskusesse poodlema. Selle kaubanduskeskuse nimi oli BHV Rivoli. Ma vaatasin ringi põhiliselt 4. korrusel mänguasja- ja lasteriiete osakonnas. Tagasi minnes ostsime me täanavamüüjalt tee peale topsi praetud kastaneid. Need pole tavalised hobukastanid nagu Eestis, vaid need on erilist sorti, mida saab küpsetada. Küpsekastanid maitsevad nagu magusad keedetud kartulid. Tagasiteel jalutasime ka Louvre´i muuseumi juurde. Muuseumisse sisse me ei läinud, sest
Eetilise konflikti lahendamine. Väikelaps sai kaupluses elektrilöögi. (URL:http://tallinncity.postimees.ee/2728692/vaikelaps-sai-kaupluses-elektriloogi) Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval, 10. märtsil läks Anastassia Gezel koos mehe ja kahe lapsega Tallinnas asuvasse Ülemiste kaubanduskeskusesse, et osta emale sünnipäevakingitus. Äkitselt rebis kaheaastane Ilja end lahti ja pani mööda kaubanduskeskuse vahekäiku jooksu. Väikemees jõudis viidana kasutatud eredalt valgustatud stendi juurde, haaras selle metallpiirdest kinni, karjatas ja puhkes nutma. Lapse vanaisa nägi, et valgusreklaam vilkus samal hetkel, kui poiss seda puudutas, ning oletas, et lapselaps sai elektrilöögi. Mees pani ka oma käe metallpiirde külge ja tõmbes selle otsekohe tagasi: elektrilöök oli tugev.
· Masside energia. Veel üks perspektiivikas tehnoloogia - inimenergia kokkukorjamine. Jaapani East Japan Railway Company kasutab külalisi perspektiivse generaatoriks. Turnikeed peezoelemntidega asetati jaamal tokio metros, kus iga päev kõnnib mööda tuhandeid inimesi. Turnikette lähenedes,külalised astuvad peezoelementide peale mis on monteeritud põrandasse,sellega nad kannavad üle energiat oma kehaga. Hollandis on asetatud uksed-generaatorid astudes kaubanduskeskusesse Natuurcafe La Port. Siin töötab lükkamise effekt. Üks selline seade toodab 4600kwt/tunnis aastas. Kõige elavamad inimeste voodid leiavad maailma suurimaid linnu peamisi tänavaid, kus jalakäiad keskmiselt jalutavad 50 tuhat sammu päevas.Britti insener Laurence Kemball-Cook mõtles välja kuidas senda saab kasutada tänava plaadidel. Spetsiaalelt väljamõeldud plaat painduvast materjalist, natuke paindub pealeastumisest. Niis suudab kasutada kineetilise inimenergiat,
lähedasi maitseelamusi. Kui võtta Türgi kuuma sihtkoha Antalya, kus on suur hulk vene turiste, siis vene köögikohad on seal väga populaarsed. Suured kaubanduskeskused linna kesklinnas, saavad samuti suurt tulu turistidelt. Kohalikud ei käi sellistes kohtades, kuna teavad, et seal on kallis ning peamised kaubad on mõeldud riigi külastajatele. Poed saavad oma hindu kõrgemaks ajada, kuna turistide vool on meeletu suur ning nad tulevadki kaubanduskeskusesse, et osta rõivaid, suveniiri ja muid tooteid. Kaubanduskeskuses ei ole võimalik ka kaubelda, tänavapoodides või turul on see võimalus olemas (Erkus-Öztürk ja Terhorst, 2016). Viimasete aastate jooksul on terrorirünnakud muutunud veel aktuaalsemaks teemaks. Inimesed on küll ettevaatlikumad, kuid nad ei karda reisida sihtkohta, kus näiteks kuu aega tagasi juhtus midagi. Teine asi on see, kuidas saaks nii turiste kui ka tavainimesi selle eest kaitsta? Kuidas
jaekaubandusettevõtteid, mis kõik erinevad üksteisest ja täiendavad üksteist. Seega on iseloomulik ruumiline kontsentratsioon, kuid puudub ühtne juhtimine. Planeeritud kaubanduskeskus on ühtsena planeeritud, rajatud ja haldatud jaekaubandus- ja teenindusettevõtete aglomeratsioon, mida vajadusel täiendavad vahendusfirmad, tootjate turustusfirmad, hulgifirmad. Viimasel juhul on juba tegemist spetsiaalse ärikeskusega. Sellisesse kaubanduskeskusesse rajatud firmad tegutsevad üheskoos ühel piiratud maa-alal ja neid juhitakse teatud määral ühiselt. Nad täiendavad üksteist kaupade valiku ja teenuste pakkumise poolest. Hooned või kaubanduspinnad on tavaliselt renditud. Et kaubandusekeskus ei ole lihtsalt sisseostukoht, vaid hoopis midagi muud, selgitab järgmine väljakirjutis. Kaasaegne kaubanduskeskus näitab vähendatud kombel, kuidas turusüsteem töötab kogu majanduses tervikuna
Siis hakkasin neid kokku sobitama ja enda ette proovima. "See seelik ja see pluus... ei! Need ei sobi üldse kokku, aga need? Võib-olla see seelik ja see jakk ja alla see pluus... Ei! See ka ei sobi. See .... ei! See ... ei, see ei sobi, see ... see ka ei sobi! Oh issand! Mitte miski ei sobi! Ma pean vist ikka poodi minema! Ega muud ju üle ei jää," arutasin endamisi. Siis kirjutasin Andresele, kuhu ma läksin. "Andres, ma läksin töövestluse jaoks kaubanduskeskusesse riideid ostma! Jasmiin." Ma panin teised riided ja otsisin oma rahakotti, aga ei leidnud. Ma otsisin seda igalt poolt, aga ei leidnud. "No kus see küll olla võiks?" imestasin ma. "Mul ei jää vist muud üle, kui pean Andrese käest raha laenama," mõtlesin vastumeelselt. Võtsin oma mobiiltelefoni ja valisin Andrese telefoninumbri. "Jaa, halloo!" võttis Andres pika kutsumise peale toru. "Tere kallis!" vastasin talle. "Mis juhtus? Kas sul hakkas kusagilt valutama
annaabi.ee 
