mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 41:Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses skeem OSATA SELGITADA SKEEMI!!
mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 42. Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem)
- töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid,
Põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: Hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes, kuivaines). Töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta). Omahind (/kg; /t). Söötade kontsentratsioon näitab, mitu söötühikut sisaldab üks tonn kuivainet. Mida rohkem on kuivaines söötühikuid, seda väärtuslikum ehk toitvam on vastava söödakultuuri saak. Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel. Kaubalistel kultuuridel (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel (heinakultuurid, söödajuurviljad, mais) tuleb kasum kalkuleerida, sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes õigem kasutada väärindushinda. Kasumit loomakasvatuses kujundavad nagu taimekasvatuseski kaks kategooriat: müügihind, kaubatoodangu täisomahind.
2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt.) ning kapitalimahutuste (näit. Niisutussüsteemide) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuurid hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel.Kaubalistel söödakultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida,sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind.seetõttu on majanduslikes arvutustes õigem kasutada väärindushinda. (müügihind=kasum+omahind) 42. Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem) Kujundavad põhiliselt 2 majanduslikku kategooriat: hind ja omahind. Hind määrab
Tootmisomahind (kr/kg, /kg, /100kg, /t) 218) Taimekasvatustoodangu iseloomustus 219) Kasutusotstarbe alusel või taimekasvatustoodangu jaotada: 1. universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul) 2. kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) 3. söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais) 220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010
saagikuse ja kulutuste tase. Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest so söötühikute hulgast ühe hektari kohta. Kulutuste tasemele hinnangu andmisel arvestatkse saagi omahinda ja töömahukust. Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1. hektarisaak (söötühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); 3. omahind. Need on üksiknäitajad ja põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel. Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida, sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes õigem kasutada väärindushinda. 79 Söötade väärindushind on leitav sööda omahinna (1
annaabi.ee 
