Linnad, kaubandu ja kästiöö: 17.sajandil oli Eestis 10 linna. Linnade kindlustamiseks ehitati nende ümber bastionid (Tallinnas ja Narvas). Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil.
Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva. Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala oli täielikult killustatud, ning jagunes mitmeteks piiskopkondadeks. Tollel hetkel muutus talupoegade elu ülimalt raskeks. 15. Sajandi lõpuks tekkis pärisorjus. 16. Sajandil oli väga raske aeg, kuna mitmed riigid võitlesid omavahel, et vallutada Eesti ala. 1562. Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel
Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused •Eurooplased soovisid vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahendusest. Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad.Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. •Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja riided. •Eurooplastel tekkis soov leida uusi maid, kuhu elama asuda. Soov ei täitunud, sest viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias.
Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent, Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud. Erinevalt Itaaliast ei määranud siin kultuuri palge mitte ülikond, vaid need, keda "kodanlasteks" tavatsetakse nimetada - rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem - kuid sellegi poolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Hoopis
sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks. *Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist
Varem allusid nad kohalikele feodaalidele või Püha Rooma keisrile. Mida enam suurenes linnade rikkus, seda edukamalt suutsid nad seista oma sõltumatuse eest. 12-13. Sajandil pidasid Põhja-Itaalia linnad pikki võitlusi keisrite vastu, saades seejuures abi Rooma paavstilt. 13. Sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatanud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka seisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaanamaakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. NORMANNID LÕUNA-ITAALIAS: 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega
Varem allusid nad kohalikele feodaalidele või Püha Rooma keisrile. Mida enam suurenes linnade rikkus, seda edukamalt suutsid nad seista oma sõltumatuse eest. 12-13. sajandil pidasid Põhja-Itaalia linnad pikki võitlusi keisrite vastu (Näiteks Friedrich Barbarossa ja Friedrich II), saades seejuures abi Rooma paavstilt. 13. sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatunud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias 1050 tungisid normannid Lõuna-Itaaliasse. Paavst tegi nendega liidu
Varem allusid nad kohalikele feodaalidele või Püha Rooma keisrile. Mida enam suurenes linnade rikkus, seda edukamalt suutsid nad seista oma sõltumatuse eest. 12-13. sajandil pidasid Põhja-Itaalia linnad pikki võitlusi keisrite vastu (Näiteks Friedrich Barbarossa ja Friedrich II), saades seejuures abi Rooma paavstilt. 13. sajandi II poolel, kui keisrite võim enam Itaaliasse ei ulatunud, muutusid linnad sõltumatuks. Tekkisid iseseisvad linnriigid. Eriti kuulsateks kaubalinnadeks olid Veneetsia ja Genova. Suuri ja rikkaid linnu oli Põhja-Itaalias ka sisemaal. Lombardias oli suuremaks Milano. Lõuna pool asus Toskaana maakond, mille tähtsaim linn oli Firenze. Linnad elatusid ja rikastusid kaubandusest ja olid tihti omavahel vaenujalal nii väliskaubanduse kui ka piiride pärast. Linnriikidele oli iseloomulik vabariiklik või aadlivabariiklik valitsuskord. Normannid Lõuna-Itaalias Normannid on viikingite järeltulijad. 1050 tungisid normannid Lõuna- Itaaliasse
annaabi.ee 
