Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele.
sajandil. Kaubandus süstematiseeritakse. Pärast kristluse vastuvõtmist viidi kaubandusprotsesse läbi kirikute järelevalve all ning nende läheduses. Kirikutes hoiti kaalusid ja sangpomme, samuti hoiti seal kaubanduslepinguid ja keldrites hoiustati kaupa. Alates 14.sajandi teisest poolest sai kaubanduse pealinnaks Moskva. 15.-16.sajandil käis kaubandus vürstiriikide vahel. Sisekaubandusest võtsid osa kloostrid. Peamine kaubandusevorm- igapäevased turud. Hulgimüügi jaoks tekkisid kaubahoovid. Hakkas arenema rändkaubandus. Tollimaksud peatasid sisekaubanduse arengut. Arenema hakkas laadakaubandus. 17.sajandi teisel poolel tekkisid kaubandusseltsid. Välikaubandus laienes. Sellel ajal piiras Venemaa välismaa kaupmeeste kauplemist enda territooriumil. Eksport ületas impordi. 1753-1757 aastatel jäeti sissemaksud kaubatehingutele ära. 18.sajandi teisel poolel avati esimesed kauplused. 1797 aastal oli lubatud pidada kaubalette elumajades. 18
abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitses linna huve, kandis hoolt kirikute ja koolide eest, korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist) Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas - valvas kodanike julgeoleku järele. Kaubandus. Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu.Narva ei pääsenud liitu, kuna Tallinn ei soovinud konkurentsi ning ei lasknud. Tartu roll oli suur Novgorodi hansakontroli tegevuses. Vene kaupmeestel olid oma kaubahoovid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Eesti eksport oli teravili. Läks veel kala, karusnahku, ehitus-ja hauakive, väiksemas koguses lina ja hülgerasva. Prantsusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola, mida veeti edasi Soome ja Venemaale. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu '' tallinn on ehitatud soolale'' Idast-läände viiv kaubatee, mis ühendas Tartut, Viljandit ja Uus-Pärnut. Käsitöölised Tsunft- käsitöö ühendus, kuhu kuulusid käsitöölised
seltse - 1865: keelati kodukariõigus - 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata, talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn (1154. a al-Idris) Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne
kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju pidi olema muinas-eestis ka kaubanduskese ja sadamakoht, kuna hästi on teada tihe liiklus novgorodi ja ojamaa vahel. Parem sadamakoht on tallinn, miks just tallinn valiti taanii kuninga 1219 retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski linnapoole kalduv asula juba olemas. Paul Johanseni poolt idee, et tallinna kohal võis al 11 saj olla vene ja skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna saksa linn, tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Süvalepa ja Johanseni ideed täiesti pädevad, kuigi vähematki allikalist tõestust pole. 40ndatel hakati toonitama, et on alandav väita, et linnad tekkisid alles sakslaste ja skandinaavlaste osalusel. 1952-53 korraldati väljakaveamised, kõigepealt toompeal siis raekoja platsil: 11 sajandil linnaline asula, millel tihedad sidemed vana- venemaaga
Novgorodi linn jagunes kolmeks viiendikuks, maksualune ala jagunes viieks viiendikuks. Merevski merjalaste viiendik äkki pärast Nerevski. Slavenskija seal sloveenlased? Ljudin tsuude pakutud. Zagorodskij linnatagune viiendik. Plotniskij puuseppade viiendik. Üks Sofia pool, teine Kuba pool, seal Jaroslavi õu tähtsaim. Kui jõel tulekahju, siis võis tuld kummalegi poole Novgorodi viia. Sofia katedraali juurest sild üle jõe teise linna ossa. Kuba pool turg ja välismaalaste kaubahoovid. Läänes esimene gooti kaubahoov, seal domineerisid Visby kaupmehed. Teine Saksa kaubahoov, mida ka Peterhofiks nimetatud. Novgorodi tänavad rekonstrueeritud arheoloogiliste kaevamiste järgi. Tänava nimed käsitöö tegijate järgi, tükk aega arvati, et just seal need käsitöölised elasidki. Peale Olegi lahkumist traditsioon, kes Kiievis valitseb, see paneb noorima poja Novgorodi valitsema. Jaroslav Tark tahtis Novgorodile paremat positsiooni. Pärast Jaroslav
seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219. aastal retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski asula juba olemas, mis meenutas linna. Paul Johansen - Idee, et Tallinna kohal võis 11. sajandil olla vene ja Skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna Saksa linn, Tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Pole olemas allikaid, mis tõendavad seda hüpoteesi. Puuduvad arheoloogilised tõestused, et enne 13. sajandit oli olemas linnaline asustus. Suured ja väikesed linnad, alevid- Liivimaa linnad tänapäeva mõistes väikesed: Kolm suurt linna: Tallinn (1536: 7000-8000), Tartu (Väiksem kui Tallinn), Riia (16. saj: 10 000 - 12 000). Lübeck (30 000 - 40 000). Suurem osa linnadest on pisemad,
annaabi.ee 
