Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KATUSEKONSTRUKTSIOONID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katusekatte, trepi, soojustus, järg, trepp, katusekate, lamekatus, aluskate, lamekatuse, kimmi, plast, katuselagi, käidav, katuslaed, peenem, lihtsama, penni, tala, toolvärk, konstruktsioonid, soojustuse, sarikad, materjaliks, üldmõisted, maapinnast, millelt, jooksma, kaldkatus, liidetega, läbipainde, viibimine, otstarbel, katusega, murukatusKatusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik).
põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad
RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna
Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring
Peab olema pidev ja tihe ning selle tööiga ei tohi olla lühem ehitise tuldtõkestava kaitsekihiga. 1-otstarbekus ehk funktsionaalsus 2-tugevus ja püsivus 3-kestvus, soojustatud(!) lagi on ühtlasi ka hoone katuseks) tööeast. tööiga 4-tulekindlus 5-tervisekaitse 6-keskkonnakaitse 7-majanduslikkus 8-nägusus Trepp,lift eskalaator(on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks Monoliitne karkasss on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse korruselt korrusele) Vundamentide rajamissügavus sõltub: r/betoonkarkassiga.
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 94-97) 2.7 Kiudbetoon, selle omadused ja kasutamine. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik