1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas.
punased õied asetsevad tsentraalsümmeetrilised, harva ka enamasti hõredas kobarjas, telgsümmeetrilised, ja üldiselt pöörisjas või sarikjas mõlemasoolised. õisikus, harvemini üksikult. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5, harva 3, ja üldiselt pole nad kokku Sibul koosneb rohkeist kasvanud. üksteist katusekivitaoliselt katvaist soomustest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 25 Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord lehed paigutuvad vahelduvalt on sigimikud eraldi, aga
· võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad · teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised · okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult
- musculus salpingopharyngeus suuremalt osalt musculus mylohyoideuse all, tagumine osa pöördub selle - musculus stylopharyngeus peale - F: tõstavad ja lühendavad neelu algab ductus submandibularis avaneb carancula sublingualis Ringlihaskiht tugevam ja esineb 3 ahendajana -> katusekivitaoliselt seroosnääre katmine - Glandula sublingualis - musculus constrictor pharyngis superior umbes 5g - musculus constrictor pharyngis medius musculus mylohyoideuse peal põhjustab kaarja plica lingualise
Vananedes pigmendisisaldus väheneb, suureneb õhumullikeste arv, mistõttu juuksed lähevad halliks Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk või päris valgeks. Karva koort katab koorend ehk kutiikula. See koosneb lamedatest sarvestunud tuumata rakkudest, mis katusekivitaoliselt katavad karva kogu pikkuses. Karv kasvab karvasibulast. Karvajuur paikneb nn. karvanääpsus e. folliikulis. See on moodustatud sisemisest ja välimisest lestmest, mis koosnevad peamiselt epiteelirakkudest. Välimine tupp on ümbritsetud sidekoelise karvakotikesega. Karvajuur üleminekul tüvikuks karvakotike laieneb lehtrikujuliselt ja sinna avanevad tavaliselt rasunäärmed. Sidekoelise karvatupe külge kinnituvad silelihasrakud (karvapüstitajalihased)
Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk Sarnaneb tugevasti torkava kuusega. Võra on tihedam, kompaktsem, kitsam, oksad noores eas üles suunatud. Võrsed on karvased, värvuselt kollakad. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 15 Okkad sinakasrohelised, 1,5...2,5 cm pikad, ettepoole suunatud, torkava kuuse okastest peenemad ja painduvamad . Pungasoomused asetsevad katusekivitaoliselt. Käbid 4...6 cm pikad, helepruunid, seemnesoomused täkilise kuni hambulise servaga, pole lainjad. H=30-36 (50) m. Areaal: Põhja-Ameerika lääneosa. Eestis küllalt harvaesinev liik. Kodumaal kasutatakse puitu paberipuuks, saematerjaliks, vineeri ja keelpillide valmistamiseks. Picea mariana (Miller) Britton, Sterns & Poggenb. must kuusk Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga.
Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Krimmis, Kaukaasias, Altais. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid väga valgusenõudlik. Talub põuda. Aeglase kasvuga ja külmakindel. Meil haljastuses väga tihti kasutamist leidev, tänu just oma vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. · Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases · Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikasmustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21
erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e. kutikula on mitmesuguse kuju ja suurusega ühekihiliselt asetatud soomusrakkude kiht, mis katab villkarva katusekivitaoliselt, ülehaaravalt. Ta annab villale läike ja ka paljud tehnilised omadused. 2. Koorkiht e. korteks moodustab enamuse (alus-ja üleminekuvillkarvad) või väiksema (surnud-, jämedad pealisvillkarvad) osa villkarva mahust koosnedes pikkadest käävjatest rakkudest, mis annavad villale tugevuse, elastsuse ja jämeduse. Koorkihis paikneb ka värviline pigment. Koorkihi osatähtsus alusvill-karvas moodustab 90%, pealisvillkarvas 60-70% ja surnud villkarvas vaid 5-6%.
annaabi.ee 
