(korrustalastik) Teras 1 93 Joon. 8.3b: Näide samas tasapinnas talastiku ühendussõlmest Joon. 8.4: Üks mõnevõrra tavatum talastik Teras 1 94 Joon. 8.5: Vahelaetalastiku näide 8.2 Katteplaadi arvutus Katteplaadi kaudu antakse koormus taladele. Katteplaat võib olla mitmesuguse konstruktsiooniga ja mitmesugustest materjalidest. Käesolevas vaatleme terasest katteplaati. Arvutusskeem (tavaliselt): Joon. 8.6: Tüüpiline katteplaadi arvutusskeem - ühekordselt staatikaga määramatu, lisaks paindele tekivad plaati tõmbejõud (aheljõud). Määravaks osutub tavaliselt jäikus, s.o katteplaadi läbipaine. Plaadi läbipainete arvutamisel kasutatakse nn
KESKAJU mesencephalon Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest.
õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa - cerebellum nodulus (BC16) pedunculus flocculi (C17) - velum medullare inferius (C18) alumine ajupuri õhuke poolkuukujuline valgeainest leste kinnitub eespool pedunculus flocculi’le - tela choroidea ventriculi quarti (BC19) neljanda vatsakese soonkiht on tekkinud kahest allikast 1. lamina choroidea epithelialis (B20) – katteplaadi õhuke jäänus (seespool) 2. pia mater (B21) – aju pehmekest (väljaspool) – tekitab neljanda vatsakese laes “T” kujulise soonpõimiku – plexus ventriculi quarti (C22) on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1. apertura mediana (C23) – all keskel 2. aperturae laterales (C24) – külgsopiste piirkonnas KESKAJU - MESENCEPHALON
- väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus - pupilli ahenemine eredas valguses 10 ★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused
ataksia, tekivad tasakaaluhäired ja raskused seismisel, lihastoonus on langenud, varakult areneb lihasväsimus, langenud on võime sooritada kiiresti üksteisele järgnevaid liigutusi antagonistlike lihasrütmidega. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed, katteplaat, punatum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju
Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni Friis - vaheldumisi plaadiosad, millel kaks vertikaalset vagu Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe
korrigeeritakse aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus.
Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Vaheaju moodustavad talamus ja hüpotalamus
annaabi.ee 
