3) Ettevõtte aastane intressikulu 20 000 dollarit; müügikäive 2 miljonit dollarit; tulumaksumäär 40%; käibe puhasrentaablus 6%. Ettevõtte intresside kattekordaja? EBIT (ärikasum) Intresside kattekordaja = I (intressikulud) Puhaskasum Käibe puhasrentaablus = Müügikäive 1. Et leida intresside kattekordajat on vaja ärikasumit, kõigepealt arvutan käibe puhasrentaabluse abil puhaskasumi: Puhaskasum = 6% Puhaskasum 2000000 6% = 120000 (dollarit) 2000000 2. Kasumiaruande skeemi põhjal leian EBIT-i (ärikasumi): ............................... TULEMUS (klapib) EBIT =? = 220 000 dollarit Intressikulud - 20 000 dollarit - 20 000 dollarit
ning see arvutatakse käibevarade ja lühiajaliste kohustuste suhtena. Kui analüüsi käigus saadud näitaja on väike, võib ettevõttel tekkida raskusi arvete maksmisega. Ka liiga suur lühiajalise võla kattekordaja pole hea, sest see näitab, et firma on liialt palju investeerinud käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikest tuludest. Pealegi mõjutavad lühiajalise võlgnevuse kattekordajat käibevarade koosseis, tootmistsükli pikkus ja arvelduste kord. Lühiajalise võla kattekordaja = Käibevarad / lühiajalised kohustused Näiteks pankade üldlevinud hindamiskriteeriumid on järgnevad: 1,60< CR = hea 1,20 < CR < 1,59 = rahuldav 0,9 < CR< 1,19 = mitterahuldav CR< 0,90 = nõrk Suhe alla 1 näitab, et ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsiit.
3.2. Erinevad näitajad Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused 2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€) 2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. 2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27. 2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012
suurenes, nõuded ostjatele ka suurenesid, võeti lühiajalisi laene, mille arvelt raha hulk suurenes ning kuna mõlemad suhtarvud sõltuvad lühiajalistest laenudest pöördvõrdeliselt, siis lühiajaliste kohustuste suurenemine mõjutas mõlemat suhtarvu samas suunas samas ulatuses. PS: raha hulga suurenemine võib tuleneda ka nõuetest, mis kätte saadi (otseselt pole vahet, kas on raha või nõuded ei muuda lühiajaliste kohustuste kattekordajat ega tootmisvarudega kaetuse kordajat, aga kui sisuliselt mõtlesid, siis raha on likviidsem kui nõuded).
suurenes, nõuded ostjatele ka suurenesid, võeti lühiajalisi laene, mille arvelt raha hulk suurenes ning kuna mõlemad suhtarvud sõltuvad lühiajalistest laenudest pöördvõrdeliselt, siis lühiajaliste kohustuste suurenemine mõjutas mõlemat suhtarvu samas suunas samas ulatuses. PS: raha hulga suurenemine võib tuleneda ka nõuetest, mis kätte saadi (otseselt pole vahet, kas on raha või nõuded – ei muuda lühiajaliste kohustuste kattekordajat ega tootmisvarudega kaetuse kordajat, aga kui sisuliselt mõtlesid, siis raha on likviidsem kui nõuded).
maksevõime (Banhard, Kitvel 2001, lk 94). Intresside kattekordaja määrab võlgniku maksevõime jooksvate intresside maksmiseks vastavalt seosele (Rünkla 1996, lk 43): kasum enne intresse ja makse Intresside kattekordaja = (8) intressikulu Suhtarv näitab, mitu korda firma teenib tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intresside kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel. Antud kordaja kõrge väärtus annab infot selle kohta, et ettevõttel pole raskusi intresside tasumisel. Madal intresside tasumise võime tähendab riski kreeditoridele. Sellest tulenevalt võib ettevõte sattuda raskustesse täiendavate finantseerimisallikate otsimisel (Bõtskova jt 1997, lk 24). Suhtarvude arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja
professionaalsete kinnisvarahindajate abi, kui kasutada ka oma ettevõtte siseseid hindajaid. Kui eluasemete puhul on väliste hindajate kasutamine levinud, siis Eesti puhul tehakse ärikinnisvara puhul palju hindamisi ära just panga siseselt. Pangasisest hindajat kasutatakse tihti ka täiendavana olemasoleva eksperthinnangu kõrval. Ärilaenude analüüsimisel kasutatakse rahvusvaheliselt põhiliselt kahte suhtarvu: tasuvuspunkti ja laenukoormuse kattekordajat. Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85. Laenukoormuse kattekordaja põhineb
tasumiseks. Jooksev võlgnevus on rahaline võlgnevus, mille maksetähtaeg on kätte jõudnud. Jooksva võlgnevuse kustutamise peamiseks katteallikaks on käibevara. Bilansis kirjendatakse jooksev võlgnevus lühiajaliste kohustustena. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab likviidsete varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 rohkem, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõimekordaja = (käibevara-varud) / lühiajalised kohustused Maksevõimekordaja erineb eelmisest suhtarvust selle poolest, et tootmisvarud kui kõige vähem likviidsemad on välja jäetud, seega on see puhtakujulisem maksejõulisuse näitaja kui eelmine. Seda suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks ning happetestiks (tuletatud inglise keelest)
annaabi.ee 
