Määratakse saadud lahuste optiline tihedus 600 nm juures 1 cm küvetis destilleeritud vee suhtes. 4. Töö ülesanne · Osooni lagunemisreaktsiooni katseline uurimine · Sõltuvuste CO3 = f () ning lnCO3 = f () graafiline esitamine · Reaktsiooni kiiruskonstandi ja reaktsiooni järgu määramine integraalse ning diferentsiaalse meetodiga. · Saadud kiiruse võrrandi järgi sõltuvuse C O3 = f () arvutamine, ning arvutustulemuste võrdlemine katsetulemustega. 5. Katseandmed , KITS, Proov, Dest vesi, Lahjendus Optiline tihedus CO3, min ml ml ml Mõõdetav Võrdlus- mg/1 lahus lahus 0 6 10 - - 0,546 0,941 5 6 10 - - 0,620 0,941 10 6 10 - - 0,715 0,941
d 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi etüülatsetaadi hüdrolüüsi katsed erinevatel temperatuuridel. 4.2. Esitada graafiliselt sõltuvus cA = f (). 4.3. Määrata katseandmete põhjal kiiruskoefitsientide väärtused erinevatel temperatuuridel, tulemused esitada graafikuna kc=f(T). 4.4. Määrata koefitsiendid võrrandisse (1). 4.5. Saadud sõltuvust käsutada töös nr 4. kiiruse võrrandi järgi sõltuvuse co3 = f () arvutamine, ning arvutustulemuste võrdlemine katsetulemustega. 5. Katseandmed C0KOH = (0,425*0,2)/(2,5+0,2)= 0,031 n EA-etüülatsetaat C0EA = (0,416/20*2,5)/(2,5+0,2)=0,0193 n Vproov =10ml n(HCl)=0,1N T = 19,5°C = 292,5 K Aeg t, s VHCl, ml CKOH, n CEA, n 90 2,7 0,027 0,0153 300 2,2 0,022 0,0103 600 1,9 0,019 0,0073 900 1,7 0,017 0,0053 1200 1,5 0,015 0,0033 1500 1,4 0,014 0,0023
Laekur oli küll rahulolematu, kuid täitis Galileo palve siiski. Galileo rajas Santa Sophia silla lähedal asuvasse paleesse teadusliku-filosoofilise klubi. See kandis nime ,, Põletatute akadeemia ". Seal käisid mehed, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest põgenenud Venetsiasse, et vabalt oma uurimisi jätkata ja mõtteid ka teiste omasuguste teaduritega jagada. Just seal tuli Galileogi esmakordselt välja oma rohkete vaatlus- ning katsetulemustega. Pärast ohtraid uurimusi leiutas Galileo ,, maagilise suurendusklaasi ". Talle hakkas ohtralt kogunema teleskoopide tellimusi. Kuid Veneetsia doodile kinkis ta ühe tasuta. Dood vastas Galileole samasuguse hellusega. Ta käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus imetlusväärsetesse kõrgustesse. Galileo oli nüüd oma õitsengu ning kuulsuse tipul, kuid sellestki hoolimata oli ta õnnetu.
Ükskord pidi ta ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma. Laekur täitis tema palve, kuigi rahulolematult. Ta organiseeris Santa Sophia silla lähedal asuvasse paleesse teaduslik-filosoofilise klubi, ,,põlatute akadeemia". See koosnes meestest, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest Veneetsiasse põgenenud, et vabalt oma uurimusi jätkata ja mõtteid väljendada. Just selles klubis tuli Galileo esmakordselt välja mitmete oma vaatlus- ja katsetulemustega. Ta tutvustas klubiliikmeid magneti ja maa magnetvälja saladustega, seletas neile kompassi, oma äsjaleiutatud instrumendi imelisi omadusi, demonstreeris masinat, mille oli ehitanud selleks, et tõsta vett ja niisutada maapinda ning näitas, kuidas mõõta õhutemperatuuri veel ühe omaleiutatud riista, termomeetriga. Ning veel viimaks vaimustas ta neid oma suurima leiutise, ,,kaugete tähtede vaatleja" ehk teleskoobiga. Galileo ei väitnud, et teleskoobi ainuleiutamise au
MLT 6004 Kvantmehhaanika 3 Keha kuumutamisel kasvab ioonide võnkumise tulemusena tekkinud EM kiirguse sagedus. Iga keha kiirgab lakkamatult ning samal ajal ka neelab soojuskiirgust. Absoluutselt must keha neelavad absoluutselt kogu neile langeva kiirguse. Planck kasutas oma hüpoteesis ning tuletas musta keha kiirgusvõime valemi, mis oli täielikus kooskõlas katsetulemustega. Teooria võrdlusest katsetulemusega leidis ta, et võrdetegur h peab valemis (1) olema võrdne 6,6·10-34 J·s. Aatomite energeetiline seisund saab olla vaid diskreetne aatomitel võib olla ainult selline energiahulk, mis sisaldab täisarvu elementaarseid energiaportsione h. 3. Milles seisneb fotoefekti mõistatus? Fotoefekti põhiline seaduspärasus fotoelektronide energia ei sõltu kiirgusvoo
Miks kehad kukuvad maha? Miks pole negatiivse massiga kehi? Kuidas sellistele küsimustele vastata? Kui tahta anda lõplikku, ammendavat vastust, peaksime laskuma müstikasse ja fantaseerima. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Füüsika on õpilastele ebameeldiv aine ja seda mitte ainult meil, vaid üle maailma. Lisaks objektiivsetele põhjustele tehakse veel üks ja ehk kõige olulisem viga aine õpetamisel. Paljud füüsikaõpetajad nõuavad õpilastelt füüsika seaduste matemaatilise kuju formaalset päheõppimist, pööramata sageli tähelepanu sellele, kas õpilane on
on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada mitmete suuruste abil: joonkiirus, nurkkiirus, sagedus, periood. Missugune neist on valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus? Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so
1,0 1,2 1,4 1,6 Joonis 4.15 Pinnaseproovi tüüpiline ajalise vajum ise graafik Punktide ja täisjoonega on kujutatud katseandmed ja punktiirjoonega teoreetiline, konsolidatsiooniteooria abil arvutatud sõltuvus. Tavaliselt graafiku esimeses osas teoreetiline kõver langeb kokku katsetulemustega. Vajumine kestab aga kauem kui seda prognoosib konsolidatsiooniteooria. See toimub pinnase roomedeformatsiooni tõttu. Muidugi toimub ka siin vee väljasurumine pinnasest, kuid skeleti roome toimub niivõrd aeglaselt, takistus vee liikumisele ei ole enam määrav faktor. Roomest tingitud vajumist nimetatakse teiseseks konsolidatsiooniks. Eristamiseks nimetatakse siis ka osa, kus ajaline protsess on määratud vee väljasurumise kiirusega, esmaseks konsolidatsiooniks.
annaabi.ee 
