Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu anisotroopsetele omadustele eri suundades on ka puidu kahanemise ja paisumise tegurid eri suundades erinevad
Joonis . Ferrid 1 suhtelise magnetilise läbitavuse ja magnetvälja tugevuse võrdluse graafik Katsekeha nr.3 Ferrid 2 Joonis . Ferrid 2 Magneetimiskõver Joonis . Ferrid 2 suhtelise magnetilise läbitavuse ja magnetvälja tugevuse võrdluse graafik 8. Tulemuste analüüüs Tulemuste põhjal võib õelda, et raual ( katsekeha nr.1 ) on kõige suurem magneetiline läbitus, kõige väiksema läbitavusega on ferriit ( katsekeha nr.2) . Kõige suuremad erikaod on arvutuste järgi katsekehal nr. 2 ja kõige väiksemad katsekehal nr. 1. Erikadude kahe erineva aruvutsmeetodi vahel esineb kõigil katsekehadel suuri erinevusi. Teine valem ei arvesta hüsteerissilmuse kuju ning seetõttu on kaod suuremad kui tegelikkuses. Hüstereesisilmuse kuju kui ka koertsitiivjõu alusel liigitatakse ferromagneetikud magnetiliselt pehmeteks ja kalkideks, arvutuste põhjal on katsekeha nr.3 ja- nr.2 magnetiliselt kõva ning katsekeha nr.1 pehme materjal. Seega võib kasutada katsekeha nr.3 ja nr
Töö käik : Lõikasin paberist katsekehad mõõdus 20 x100 mm, kaalusin need, ühe lehe kaal oli 0,25 g ja 10 lehe kaal oli 2,50 g. Seejärel immutasin need lakiga. Järgmisena panin puitplaadile esimeseks leheks immutamata paberi ja seejärel 8 immutatud lehte.Nnende peale panin veel ühe immutamata lehe ja kõige peale puitplaadi. Peale immutamist hoidsin katsekeha 90 minutit tõmbekapis ja seejärel 110 kraadi juures kuivatuskapis. Välja võttes lasin katsekehal natuke aega seista ning kaalusin uuesti. Uueks kaaluks oli 4,95 g ja kaalusin, et sideainet oleks 50% kaalust.
750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5 1250 122,6 98,1 432 165 27 10 17 8,5 1750 171,7 147,2 416 173 44 18 26 13 2250 220,6 196,1 401 178 59 23 36 18 2500 245,2 220,7 voolamise algus Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus Mõõtebaasi pikkus katsekehal l = 100mm =10cm Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad
kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1. Temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Töö metoodika kirjeldus. 1) Määrata katsekehade keemiline koostis (tabel 4.2) ning mõõta ühel katsekehal (iga terase korral) HRC kõvadus lähteolekus kolmes punktis. Kontrollida kõvadusmõõturi näite etalonplaadiga. 2) Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur (joonis. 5.1) ja katsekeha kuju ning mõõtmete järgi kuumutuskestus (tabel 5.1). 3) Jaotada katsekehad vastavalt karastuskeskkonnale, tulemused tuua tabeli 5.4 kujul. 4) Karastuseks asetada üht marki terasest katsekehad metallist alusplaadil kuumutusahju, pärast
4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile vastavalt, mille järel valati see silindrikesse. Segu tasandati silindri ääre kõrgusele ja asetati Vicat`i seadme alla ning hakati seadme nõela segusse kukutama. Tardumisaja alguseks loetakse nõela peatumist kõrgemal kui 1mm seadme põhjast. Tardumisaja lõpuks loetakse aga nõela peatumist vähem kui 1 mm segu pealispinnast. 4.4 Survetugevus ja paindetugevus määrati kolmel katsekehal, mis olid erinevatesse keskkondadesse paigutatud: 1. katsekeha oli tubastes tingimustes, 2. uputati. Paindetugevus arvutati valemiga nr:2. Survetugevus valemiga nr:3. 2 Valem nr: 1 m p= M p – jahvatuspeenus [%] m – suurte osakeste mass [g] M – jahvatatava aine mass [g] Valem nr: 2 3 ∙ F p ∙l R p= 2 ∙a ∙ H 2
Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joonisele 1. B. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad, kui 1,5m, võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta vastavalt joonisele 2 ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena. 3.2 Tiheduse määramine
see meetod, et jäätunud kondensaat võib kivivillas esineda teatud temperatuuride ja niiskuskoormuse tingimustes. Jäätunud kondensaat tekkis kõikidel juhtudel kui temperatuur jäi vahemikku -20 ja +20, -15 ja +20, -10 ja +20 ning soojem pool oli küllastunud niiskusega. Katsekeha sooja õhu poolsele küljele tekkis kondensaat. Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli teistest kergem, esines ka jäätunud ning vedelat kondensaati, kuid puudus kindel joon nende piirkondade vahel. Niiskusskindlustegurid, mis arvutati kogutud andmete põhjal kõikide materjalide kohta, nende katsete korral, kus Ti=+ 20°C, Te= 20°C kuni 3 korda kõrgemad kui tabeliväärtus, kus µ=1 mineraalvilla puhul, mille tihedus on 10-200 kg/m3. Katsetel teiste temperatuuridega jäi µ väärtus lähemale tabeliväärtusele.
Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga
[2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm
[1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm
Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsed viiakse läbi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitatakse millimeetrites täpsusega 0,5 mm. 4.2. Tiheduse määramine
· CD plastsed deformatsioonid ja materjal kalestub (tugevneb) deformatsiooni mõjul; Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub · DE plastsed deformatsioonid ja katsekehal tekib kael (venib välja ja läbimõõt väheneb), lõpuks katsekeha puruneb (katkeb). Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb Materjalide deformatsioonid pöördemomentide (väänavate ja painutavate) mõjudes on sarnased deformatsioonidega jõudude mõjudes. Materjalide piirpinged nihkel määratakse katseliselt väändeteimiga
Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT Tugevuspiir selle jõuni venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kelakoht) millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene. Erinevate ja suurte süsinikusisalduseega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust.Plastsust iseloomuststakse kahe teguriga
seadmete detailide juures. · Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. · Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe · Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT · Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene. Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavus piiri. 3. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 15350C ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 34000C)
• Probleem: miks puuleht kukub aeglaselt, õun aga kiiresti? • Hüpotees: keha langemise kiirus võib sõltuda keha kujust, aga ka keha raskusest. Õun ja puuleht erinevad mõlema omaduse poolest. Tuleb teostada katse kehadega, millel üks neist omadustest on mõlemal kehal sama. • Katse: võtame A4-paberipakist kaks uut paberilehte. Paberi tootja on garanteerinud, et nad on ühesugused (erinevus ei ületa 1%). Kahel katsekehal on ühesugune mass ning raskusjõud, seega erinevus nende käitumises ei saa olla põhjustatud raskusest. Kägardame ühe paberilehe võimalikult väikeseks nutsakaks. Laseme kägardamata jäänud lehe ja nutsaka üheaegselt ning samalt kõrguselt langema. • Ennustus: kui langemise kiirus sõltub keha kujust, siis peavad leht ja nutsakas jõudma põrandani erineva aja jooksul. • Tulemus: kägardamata leht jõudis põrandani oluliselt hiljem kui nutsakas.
Katset korrati 10 korda ühel ja samal katsekehaga ühtedel ja samadel tingimustel (P=40 N, v=2,2 m/s). Hõõrdetegur määrati 15 minutilise katseaja lõpuosas, kui oli saavutatud stabiilne reziim. Katsetuste tulemused on toodud joon. 12. Nagu joonisest 12 nähtub on hõõrdeteguri hajuvus mõlema sulami korral küllaltki suur, mis võib olla tingitud katsekeha ja terasketta pinna ebatasasusest ja sellest tingitud tegeliku kontaktpinna suurusest. Selle tulemusena hõõrdejälg kõvasulamist katsekehal pole ühtlane, on erinev erisurve hõõrdepaaris ja seoses sellega võib muutuda ka hõõrdetegur. Uuriti ka hõõrdeteguri muutust sõltuvalt läbitava tee pikkusest. Nagu joon. 3.7 nähtub hõõrdetegur suureneb esimetel meetritel (kuni 50 m)ja seejärel jätkab aeglast tõusu kuni saavutab stabiilse tulemuse peale 2 km läbimist 42 0,35
Proportsionaalsuspiir on kuni selle jõuni, kus toimub mõjuva jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe. Tähis P pe Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust
Proportsionaalsuspiir on kuni selle jõuni, kus toimub mõjuva jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe. Tähis P pe Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust
annaabi.ee 
