Suurenemise järjekorras 1. Al 2. Zn 3. Fe 4. Sn 5. Cu. Kontaktkorrosioon on korrosioon erinevate metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on vahetult katoodi ümber. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. Kontaktkorrosiooni tüüpjuhud: Cu-Fe (kuivas ei juhtu midagi , kuid välistingimustes kontaktis vask ja raud raud hävib ) ja Fe-Al (kontaktis raud ja alumiinium viimane hävib). Nii terasplekk kui alumiinium plekk hävib vahetult vaskneedi ja raudpoldi ümber. Lubamatu on kasutada välitingimustes detailide kinnitamiseks Al-st tõmbeneete, ka Al-st detailide kinnitamiseks, sest tõmbeneedil
elektroodid on samal tempil, kuid erineva konsentratsiooniga sama elektrolüüdi lahuses, see on konsentratsiooni galvaanielement. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool I korr. , mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potensiaalidest ja süsteemi takistusest: J korr.= E kat. Ean/ R Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. 28) Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest ja seda nim ka mööduvaks karedusesks, lähtuvalt sellest, et vee keetmisega saab karbonaatset karedust oluliselt vähenddada. Mööduvat karedust määratakse CO3 2- ja HCO 3- ioonide summaarse sisalduse põhjal ja arvutatakse ümber tahkes olekus mitteeksisteeriva Ca(HCO3)2 sisalduseks.
vahetult vaskneedi või raudpoldi läheduses. Lisaks ei tohi aluminiumist elektrijuhtmete ühendamiseks kasutada vaskklemme, sest alumiinium hävib ning tekib süttimise oht. 29. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused. Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? a. Reaalsed elektroodide potentsiaalid olenevad standardpotentsiaalidest, temperatuurist ja elektrolüüdi kontsentratsioonist. Selle võtab kokku Nernsti võrrand: E Me = E Me + 0 RT nF [ ln C Me ]
isoleerida (ümbritsevast keskkonnast). Toimida järgmiselt: 1)panna vahelüliks polümeersest materjalist torud; 2) ühendada mõnest sulamist torudega, et vähendada potentsiaalide vahet. 33. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond ? Millistel põhjustel need tekivad (moodustuvad) ? Nernsti võrrand: EMe = E°Me + RT / nF * ln[CMen+], kus R - 8,314J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485c/mol); Kui T=298K, siis E me = E°Me + 0,059 / n * ln[CMen+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodidel on erinevad temperatuurid. Sellist elementi
tõrjumiseks vältida vastavate metallide ühendust või vältida ühenduste sattumist vesilahustesse vm kohtadesse, kus tekiks elektrivool; eraldada kontaktid keskkonnast, mis soodustavad korrosiooni teket. 32. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? Nersti võrrand: RT n+ E M e= E M0 e+ ln [C M e ] nF väljendab reaalsetes tingimustes potensiaali, kus R = 8,314 J/Kmol, T - temperatuur, n - metalli iooni laeng, F - Farady arv (96485 C/mol), CMe - vastavate ioonide kontsentratsioon. Kui T = 298K, siis E = E Me 0+ 0,059/ n * log [CMe n+]. Järeldused:
värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 33. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon, kontaktkorrosioon? anoodipiirkond ja katoodipiirkond?... Korrosioon: korrosiooni all mõistetakse metallide oks-st väliskk (õhu, gaaside, vee, lahuste, org vedelike) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: 1)keemiline korr toim kõrgematel temp-del reag 13 Keemia ja materjaliõpetus gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta. N:raua korr kuivas õhus
(ümbritsevast keskkonnast). Toimida järgmiselt: 1)panna vahelüliks polümeersest materjalist torud 2) ühendada mõnest sulamist torudega, et vähendada potentsiaalide vahet. 32. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodi- piirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? Nernsti võrrand: E = EMeo+RT/nF*ln[CMe n+], kus R - 8,314 J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485 C/mol); Kui T=298K, siis EMe = E°Me + 0,059 / n*ln[CMe n+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada galvaanielement, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konsentratsioon on sama, kuid elektroodidel on erinev temperatuur. Sellist elementi nim
, mis sõltub katoodi ja anoodi Ekat - Ean I korr = elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest: R Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise negatiivsemaks. 30. Metallide omaduste parema ülevaate saamiseks paigutatakse nad keemilise aktiivsuse järgi ritta, nii et vasakule jäävad aktiivsemad, paremale vähem aktiivsed metallid. Pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au 30. Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördprotsess. . Tugeva happe ja tugeva aluse