Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katoliiklus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katoliiklus, kirik, nunna, sakrament, tunnistus, rooma, tsehhi, hispaania, klooster, organisatsioon, armu, usutunnistus, paavst, usuks, slovakkia, iirimaa, sveits, sloveenia, hussiidid, integralism, taboriidid, jeesus, pirita, tsistertslased, keskaega, omaette, preester, eduard, ladinakeelne, ajavahemikus, 3500, rangem, aborti, abielluda, vaimulikudSissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, Usuta 8.3% (2002 census) Üladomeen: .cl
Fifth level Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kujunes 2000 aastat tagasi Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim maailmareligioon Õigeusk Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus.
Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit islam 1,5 miljardit, sealhulgas: sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit hinduism 900 miljonit taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit budism 376 miljonit
igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud.
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne
Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG
annaabi.ee 
