keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime!
piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle all olev kattekute, see kaitseb ka temp kõikumise eest.Eestis 4 okaspuud:mänd kuusk kadakas jugapuu.lehis on ainukeMis langetab talveks lehed, ta suvihaljas. Harilik mänd, meie metsasLevinuim puuliik (1mänd
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p
Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised
36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48
kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad. Igihaljad taimed mõnede eranditega. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi. Klassid: palmlehikud: seemnesõnajalalaadsed, ürgpalmlehikulaadsed ja palmlehikulaadsed; okaspuud: ihnlehikulaadsed, hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed siin kuni 11 sugukonda; ebaokaspuud: efedralaadsed, velwitshialaadsed ja vastaklehikulaadsed.
Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne
Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne
Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga. Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüütidel, pärast viljastamist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. (Botaanika, lk 244) * Käbid on ühesugulised. Viljastumine toimub peaaegu eranditult tuule abil. * Mikrospoor (tolmutera) satub vahetult seemnealgmele, mille nutselli tipul ta avaneb ning areneb tolmutoruks; viimane tungib eelleheni (redutseerunud gametofüüdini), kandes isasgameedid munarakuni.
Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne
annaabi.ee 
