6. Polüploideerumine ehk kromosoomide arvu kordistumine. Areaali kujutamine kaardil: 1. Punktmeetod ehk märgimeetod Laigumeetod 2. Piirdemeetod 3. Võrgu- ehk rastermeetod 4. Joonhindamismeetod 5. Profiilmeetod Areaali teke võib olla: 1. Spontaanne ehk looduslik kujunenud looduslike protsesside toimel; 2. Antropogeenne ehk inimtekkeline kujunenud inimese tegevuse tagajärjel. Areaal võib olla: 1. Pidev ehk katkematu ehk kontinuiirne. 2. Katkeline ehk disjunktne. Katkelisuse põhjusteks on: 1. Eellasliigi pideva levila tükeldumine leiukohtade hävimise tõttu selle mõnes osas (näiteks halvad keskkonnatingimused vms.); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks.
Elevandid võivad kanda suuri raskusi kuni 350 kg ja enamgi. Kõige sagedamini kasutatakse kodustatud elevante metsatöödel, kus nad kannavad mahasaetud puude raskeid tüvesid, ent teevaid ka keerulisi töid: sorteerivad saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja. Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Karv on elevandil mustjas hall. Toitumine Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja taimi umbes 5 km2 suuruselt alalt
Et ta neid paremini näeks, siis eelistab ta valgusrikkaid jahimaid: metsasihte, lagendikke. Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole laskuma, siis alustab laulu. See laul aga on väga katkeline just nagu ta lendki, sageli kaasneb veel saba vibutamine. Oma pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel, see on ligi kuu peale tema saabumist talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva
ärritaja mälus reprodutseeritav. Inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. (3, lk 131). 3.4.7 Osaline amneesia Osalise mälulünga korral puudub suur osa kriitilise ajalõigu sündmusi, osa aga on olemas ja on reprodutseeritavad. Enamasti ilmneb see lainetaoliselt - teatud episood puudub, siis 7 lühema ajavahemiku kohta on katkeline mäletus olemas, sellele järgneb taas tühik jne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. (3, lk 131). 3.4.8 Afektiivne amneesia Afektiivse mälulünk on tingitud sellest, et tugeva afekti seisundis on tähelepanuvõime kitsenenud ja teatud juhtudel koguni teadvus ahenenud. Seetõttu inimene tajub ja töötab läbi
· ülemäärane karvakasv kehal (10) · aeglane pulss, madal vereringe (10) · võivad tekkida ka minestamishood (10) · võib tekkida menstruatsiooni ebakorrapärasus (10) 2.4.2 Psüühilised tagajärjed: · depressioon ja madal enesehinnang (7) · süü-ja häbitunne (7) · halvenenud sotsiaalsuhted (7) · tujukõikumised (7) · perfektsionism (7) · ,,kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine(7) · Katkeline uni, kus öö jooksul ärgatakse korduvalt (10) Nagu on aru saada, siis anoreksia haiguse tagajärjed on väga kohutavad ja koguni eluohtlikud ning nendest ei ole võimalik ise omal käel lahti saada, seega kui sinul või kellelgi tuttaval tundub olema selline haigus tuleb koheselt abi otsida! 2.5 Ennetamine Kõik tuleb lapsele kaasa kodust. Kodu on koht kus inimene õpib samm-sammult elutarkusi, iseseisvust ja üldiselt kõike elust ja maailmast, seega on väga oluline, et vanemad paneks
"Küllap ta nüüd juba teel on," rahustas võõras. "Oli mu haigemaja-naaber, aga jäi Selle mõtte juures hüppas Maret äkki jalule, sest väljast, jõelt kostis tõesti nõrk ja maha. Pole tal viga ühti, nägu pisut must, suitsu söödud. Pea aga sina kukkur alles, - katkeline hüüd. Rõi-vastega, nagu ta nüüd alati magas, jooksis ta välja. seal on raha sees." Kuu hele valgus kattis maastikku. Mõned hõbedased pilvekoonlad liikusid ruttu Ja võõras pani jala kaldale. taevas, musti varje üle la-gendiku kihutades. Keset päevast heledust jooksis jõgi "Ära mine veel, oota, ütle, kuhu ta jäi
etc - kirjandus ja teised (loomulike) keeltega seotud tegevusalad o ajakirjandus ja/või kriitika o teadus o ajalooalane dokumentaalkirjandus etc Guillaume Apollinaire) (la cravete) 7. SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk? seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor)
Toime pidevuse järgi: 1. Pidevatoimelised regulaatorid, kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses. 2. Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda 1. releetoimelisteks 2. Impulssregulaatoriteks Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg, kuid tema poolt avaldatav toime on katkeline, omades kaks või enam diskreetset väätust.(näiteks temperatuuri reguleerimine temperatuurireleega varustatud elektriküttekeha abil) Impulssreguleerimist kasutatakse suhteliselt suure inertsiga aeglasetoimeliste objektide puhul. Ühe automaatregulaatori abil juhitakse samaaegselt mitut samalaadset objekti. Selleks kasutatakse automaatset kommutaatorit, mis lülitab regulaatori perioodiliselt ümber ühelt objektilt teisele. Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised 1
annaabi.ee 
