*Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; *Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; *26, levinumad 4 ja 6 *Koordinatsioonisfäär moodustub ligandidest; *Sisesfäär kompleksimoodustaja koos ligandidega,valemis kirjutatakse nurksulgudesse;neutraalne, positiivne komplekskatioon,negatiivne kompleksanioon.
*Elimineeritakse soolasillaga, mis asetatakse kahe lahuse vahele. KCl- kus katioon ja anioon on sarnaste mõõtmetega. Ed ~ mõni mV Indikaatorelektroodid *Ideaalne indikaatorelektrood reageerib kiirelt ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele. *2 tüüpi: 1. Metallilised: I liiki, II liiki ja inertsed redoks 2. membraan I liiki metall elektroodid Metall, mis on tasakaalus selle metalli katiooniga Mn+ + ne- = M(t) Metallid: Ag, Hg, Cd Ei saa kasutada: Cr, Co, Fe, W, Ni kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon: Inertsed metall elektroodid · nn. redoks elektroodid · Pt, Au, Pd, C
5)Vabad happed Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted: Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid
Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid
Pilte kasuta MSWord faili loomisel. Pildi alla kirjuta võrrandid, kuidas katlakivi võis tekkida ning miks ja kuidas katlakivist vabaneti. Leia internetist informatsiooni, miks on katlakivi mõnikord valge, kuid mõnikord pruun. Vastus lisa kodusele ülesandele ning saada õpetajale. (inglise keeles on katlakivi: limescale). Vesiniksoola olemus Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonilistest hapetest. Sellisel juhul ei ole kõik happes olevad vesinikud asendatud metalli katiooniga. NT: MgCO3 lihtsool (magneesiumkarbonaat) Mg(HCO3)2 vesiniksool (magneesiumvesinikkarbonaat) Kirjuta valem: Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCO3 Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK P O
Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10
2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba elektronpaar. Moodustab kovalentse sideme katiooniga. 33. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Põhineb kompleksi moodustamise reaktsioonidel. Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37. Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver. 38. Metallindikaatorid (eriokroom must T, ksülenooloranz jt.).
potentsiomeetrilisest mõõtesüsteemist. Indikaatorelektrood on elektrood, mille potentsiaal sõltub analüüdi sisaldusest uuritavas lahuses; Reageerib kiiresti ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele; On soovitavalt võimalikult selektiivne, s.t. tema potentsiaal sõltub vähe teiste ioonide kontsentratsioonist lahuses. Metallelektroodid: töö põhineb elektronide ülekandel elektroodi ja lahuse vahel; esimest tüüpi elektroodid (metall on tasakaalus oma katiooniga lahuses); teist tüüpi elektroodid (metall on tasakaalus oma katiooni osalusel moodustuva vähelahustuva soolaga); redokselektroodid. Membraanelektroodid: töö põhineb ioonide ülekandel ühelt membraani poolelt teisele ; klaasmembraaniga elektroodid; kristallilise membraaniga elektroodid; vedelikmembraaniga elektroodid. Võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu analüüdi sisaldusest uuritavas lahuses. Kokkuleppeliselt on võrdlus-elektrood potentsiomeetrias alati anoodiks
annaabi.ee 
