Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahuse värv muutus lillaks. Seadsin töökorda büretti 0,025 M triloon- B lahusega. Tiitrisin uuritavat vett kuni selle värvus jäi siniseks, vahepeal lahust segades. Lugesin büretis oleva triloon-B nivoo asukoha täpsusega 0,05 cm³. Kordasin katset kaks korda. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na- kationiitfiltri. Kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega. 100 cm³ pehmendatud vett koonilisse kolbi. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus muutus kohe siniseks. 4. Katseandmed A V(H2O)=100cm³ Tiitritud 0,1M HCl (cm³) 1. 5,05 cm³ 2. 5 cm³ 3. 5 cm³ 4. keskmine: 5,02 cm³
∼5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon- B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³ Na2H2Y → 2Na+ + H2Y2− Ind− + Me2+ → [MeInd]+ H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− C - Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm³ pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 2Na-kat (s) + (Ca2+ (aq))/( Mg2+ (aq)) → Ca/ Mg(kat)2 (s) + (2Na+ (aq))/( 2Na+ (aq)) 4. Katseandmed
vett, lisada 5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. 4. Katseandmed Katse A V1=2,35 cm3 2,35 cm3+ 2,35 cm3 +2,3 cm 3
Seejärel jahutasin kolvides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keetsin vett 15-20 min. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes kolvis määrasin ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerisin vee (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrasin KK. D) Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine: Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse (JÜK): 1) Pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputasin pipeti paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisasin ~5 mL puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. E) Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine: Määramine põhineb reaktsioonil: Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse
Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma
Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee jääküldkaredus (JÜK) ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1) Pipeteerida 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 mL puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2) Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Arvutus
Järeldus Kasutades juhendi tabelit 5.1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare. C Katlakivi moodustumise uurimine Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine 0,005M triloon-B tiitrimisel muutus värvus kohe siniseks. Järeldus Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadus vee üldkaredus(Ca ja Mg ioonid) täelikult. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 . Ligikaudne kontsentratsioon : Na2SO4 10-4 M
keeduklaasi või koonilise kolbi · pipeteerida 100pehmendatud vett kolbi lisada 5puhverlahust ja indikaatorit ET- 00 · seda bürett 0,005 M triloon-B lahusega töökorda ning tiitrida sinise värvuseni Katse arvutused 1) pehmendatud vee üldkaredus Järeldus tabeli alusel: eriti pehme vesi Järeldus: kui vett mitu korda läbi keeta siis muutub vesi aina pehmemaks. Samuti pehmendas vett filtreerimine. Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadusid vee üldkaredus(Ca ja Mg ioniid) peaaegu täielikult
kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda. Vee pehmendamiseks ja jääk-üldkareduse määramiseks lasin vee läbi Na-kationiitfiltri ja kogusin pehmedatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse lisades ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Vesi oli pärast indikaatori lisamist juba sinine. Katse andmed Karbonaatse kareduse määramine. Katse 1 2.5cm3 Katse 2 2.6 cm3 Katse 3 2.5 cm3 Keskmine kulunud soolhappe maht: 2.53 cm3 Uuritava vee maht 100 cm3 Üldkareduse määramine. Katse 1 9.6 cm3 Katse 2 9.5 cm3 Katse 3 9.5 cm3
lisada ~5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Järeldus Kasutatud kirjandus
(_0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Katse andmed: TrileonB0,025- 8,3; 8,2; keskmine 8,25 Katse arvutused: mol/dm³ C. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada _5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katse andmed:
0,15 cm3. B Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda büreti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületanud 0,10 - 0,15 cm3. C Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni Katseandmed VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3,Vtriloon-B = 7,1cm3, CH, triloon-B =
Katsetel tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,15cm3. Seega lugesin katse õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (7,05ml+7,00ml)/2=7,025ml. Aritmeetilise keskmise põhjal arvutasin üldkareduse: ÜK:(Vtriloon-B*Cm triloon-B*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (7,025cm3*0,025mol*1000mmol)/(100cm3*1dm3*1mol)=1,76mmol/dm3 Vastus: üldkaredus on 1,76mmol/dm3 C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pipteerisin 100cm3 pehmendatud vett puhtasse kooniliss kolbi, lisasin umbes 5 cm3 puhverlahust ja lisasin väikese koguse indikaatorit ET-00. Lahus muutus koheselt siniseks. Seega Ca2+ Mg2+ sisaldus vees on väiksem, kui määramise piir antud meetodil. HCo3+-mmol/L Ca2++Mg2+mmol/L 1 2,35mmol/L 1,74mmol/L
1. VHCl = 11,5 mL 2. Vtriloon-B = 9,28 mL Katlakivi mass; · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kolme kolbi, keeta 15-20 nin, vesi jahutada ning määrata ühes kolvis KK, teises ÜK ning kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse kolbi ja määrata KK. Arvutada tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 9,2 mL 2. Vtriloon-B = 9,5 mL 3. VHCl= 8,5 mL D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine · Uuritav vesi lasti joosta läbi Na-kationiitfiltri ning koguti pehmendatud vesi keeduklaasi. Määrati pehmendatud vee jääküldkaredus ja hinnati filtri efektiivsust. · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett koonilisse kolbi, lisati 5 mL puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. · Seati töökorda bürett 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitriti sinise värvuseeni. Lahus muutus siniseks juba indikaatori lisamisel. 0,005 M triloon-B lahust ei olnud vaja lisada. Selle põhjal võib väita, et Na
(umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada umbes 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni.
3,3ml 7,4ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna pikalt keedetud vees peaks Ca2+ ja Mg2+ soolade osakaal palju vähema, mitte jääma praktiliselt samaks.On võimalik, et viimase kahe katse tulemused on kohad ära vahetanud, sest siis oleksid tulemid tõesemad. 15-20 minutit keedetud ja filtreeritud vesi Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl 2,8ml Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ - ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi. Määrata pehmendatud veet jääküldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. 1. Pipeteerida 100ml pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, mida on eelnevalt loputatud pehmendatud veega. Lisada 5ml puhverlahust ja noaotsatäis ET-00-i. 2. Seadistada töökorda lahjema 0,005M trioon-B lahusega bürett ning tiitirda, kuni viimase tilgaga värv püsima jääb. Tiitrimiseks kulunud 0,005 triloon-B 0ml
cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lisemõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. 3) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis 3 sinise värvuseni. 4. Katseandmed. 1)
mõõtesilindriga. Seejärel lisada noaotsatäis indikaatorit ET-00. Tuleb seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Tiitrimist tuleb korrata kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,1-0,15 cm3 C. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Uuritav vesi tuleb lasta läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust, selleks tuleb pipeteerida 10 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, mis on eelnevalt loputatud vähese koguse pehmendatud veega, seejärel lisada umbes 5 cm 3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda pürett 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni
Kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3]; CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm3]; Vvesi – tiitrimiseks võetud pehmendatud vee kogus [cm3]. Kokkuvõtte Töö eesmärk oli täidetud. Karbonaatne karedus : 1,19mmol/dm3, Üldkaredus : 1,754mmol/dm3, Jääk-üldkaredus: 0mmol/dm3, mis näitab, et filter on effektiivne, ja “Saaremaa vesi” on mõõdukalt kare vesi (vastavalt tabeli 5.1), ja karedam, kui filtreeritud läbi Na-kationiitfiltri vesi (jääk-üldkaredus on 0, mis tähendab, et see on eriti pehme vesi). Kuna tegelikud karedused puuduvad ei ole võimalik saada vea.
mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (umbes 0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada umbes 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni.
sellest, et keemisajad polnud täpselt võrdsed (mõnes kolvis läks vesi varem keema, mõnes veidi hiljem), ka tiitrimisel võisid väikesed ebatäpsused sisse tulla. Filtreerimisel tuli katlakivi sisaldus suurem kui ilma filtrimiseta ehk HCO3 ioone oli lahusesse vähem alles jäänud, ilmselt jäi osa ioone filterpaberi külge kinni. 4. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi klaasi. Pipeteerisin klaasist 100 ml filtreeritud vett koonilisse kolbi. Määramaks pehmendatud vee jääküldkaredust (JÜK), lisasin ~5 ml puhverlahust ja natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus kohe siniseks (mitte lillaks nagu filtreerimata veeega lahus). Järelikult oli Ca ja Mg ioone filtreeritud vees nii vähe, et meie meetodiga nende täpset kontsentratsiooni kindlaks teha ei saa). Na-kationiitfilter on piisavalt tõhus vahend vee pehmendamiseks. 5
KK: = 0,54 mmol/L Tekkinud katlakivi mass: m = KK * MCaCO3 m= = 0,081 g/L 3. Vett on keedetud 15-20 minutit ja filtreeritud Tiitrimiseks kulunud 0,025 M HCl lahuse ruumala: 3,2 mL CmM,HCO3- = = 0,8 mmol/L KK: = 0,4 mmol/L Tekkinud katlakivi mass: m = KK * MCaCO3 m= = 0,095 g/L D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee jääküldkaredus (JÜK) ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. Pipeteerida 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 mL puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu
naatriumi ja magneesiumi vastu ning anioniite, mis vahetavad negatiivselt laetud vee ioonid (kloriidid, sulfaadid). Kasutatakse paralleelset ja järjestikust vesinik-kaltsiumkationeerimist, mille puhul lastakse vesi läbi filtrite, mis on täidetud katioonidega (laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonidega). Filteerimisel läheb vesi läbi vesinik-kationiidi ja kõik vee soolades lahustunud katioonid vahetatakse kationiidis s.t. vette läheb üle ekvivalentne kogus. Vee happesus peale kationiitfiltri läbimist on võrdne lähtevees olnud tugevate hapete soolade summaga. Järgneval H-kationeeritud vee kaltsiumkationiidi läbimisel toimub vahetus kaltsium-kationiidi ja soola vahel. 5. Elektrolüüs. See on vee soolatustamine ioniit6sete membraanide abil positiivsete ja negatiivsete ioonide vahetamise teel. Need membraanid pideva elektrivoolu olemasolu korral lasevad läbi töödeldava lahuse ioonid, mis asuvad membraani ühel pool kontsentreeritud lahusesse, mis asub teisel pool
annaabi.ee 
