Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda
Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse.........................................................3 LAB:..........................................................................................................................................3 Uurea - 25 mg/dL.....................................................................................................................3 Na+ - 131 mEq/L.....................................
vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. q Häirub hapniku ning süsihappegaasi normaalne transport vere
Sellistel inimestel on sageli kahjustunud närvisüsteem ning see võib halvendada tahtlikku kontrolli eritamise üle. Isegi kui puudub füüsiline puue, on õppimispuudega inimestel tavaliselt raske eritamise elamistoiminguga iseseisvalt toime tulla. Eritamisharjumuste muutused Uriini kontinentsuse edendamine Pidev teadlikkus. Harjumuste treenimine. Intermiteeruv (vahetevahel sooritav) enesekateteriseerimine. Kateteriseerimine püsikateetriga. Kusepidamatuse kontrolli all hoidmine. Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooded. Indiviidi toetamine. Eritamisharjumuste muutused Rooja inkontinentsus. Roojapidamatus võib olla kas iseloomulik tunnus teatud käärasoole ja pärasoole haigustele või nende operatsioonijärgne komplikatsioon; seda võib ette tulla igas eas inimestel ja vanuritel. Kontinentsusealased nõustajad.
ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda
Pärast operatsiooni hoitakse sidemeid peal 24 48 tundi, eemaldatakse teisel operatsioonijärgsel päeval. Kuid sidemete läbiimbumisel verest või haavaeritistest, tehakse steriilne sidemevahetus varem vastavalt vajadusele. Patsient võib 24 48 tundi pärast operatsiooni käia dussi all, haava ei seebitata ja kuivatatakse ettevaatlikult tupsutades. (Mustajoki jt 2001.) Eritamine Kui patsient pole kuus tundi peale operatsiooni urineerinud, teostatakse ühekordne kateteriseerimine. Soooletegevuse eest hoolitsetakse vajadusel lahtistitega. (Mustajoki jt 2001.) Vaimne reipus ja meeleolu on tervenemisel olulisel kohal. Patsienti informeeritakse tehtavatest protseduuridest ja paranemist soodustavatest teguritest. Lubatakse kohtuda 5 omastega. Selgitatakse võimaliku rahutuse põhjustaja (nt. valu, ebapiisav hapniku saamine, urineerimisvajadus). (Mustajoki jt 2001.)
- verehüübimise häired - neerukahjustused. 2. Sünteetiliste hapnikukandjate ja vereplasma ekspandrite kasutamine. 3. Farmakoloogilised , keemilised ja füüsikalised manipulatsioonid. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon on ainete ja meetodite kasutamine , mis muudavad, üritavad muuta, või mis eeldatavalt muudavad märkimisväärselt dopingukontrolliks olevate uriiniproovide terviklikkust ja kehtivust. Siia kuuluvad sõltumata kogusest, diureetikute manustamine, kateteriseerimine , uriini substitutsioon ja/või võltsimine, neerude ekskretsiooni inhibeerimine probenecidi ja temale sarnaste ainetega, ning testosterooni ja epitestosterooni mõõtmistulemuste moondamine epitestosterooni* või bromantaani manustamisega. · Epitestosterooni kontsentratsiooni korral uriinis üle 200 nanogrammi milliliitris tuleb läbi viia uuringud testosteroonile nagu märgitud artiklis ( I. C. 1. b.) Ei ole tähtis, kas keelatud aine või meetodi kasutamine oli edukas või edutu
vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine Parandab vaagnapõhjalihaste jõudlust ja vastupidavust Pärsivad reflektoorset põietühjenemist Vähendavad inkontinentsuseperioode Oluline on kontraheerida õigeid lihaseid ! Valesti tehtud harjutused võivad inkontinentsust süvendada. Invasiivsed meetodid Kusepõie kateteriseerimine Suprapuubiline tsüstoom 18 Puhas enesekateteriseerimine (PEK) Millist invasiivset meetodit kasutada? Esmane võiks olla PEK Kui on vajalik paigaldada püsikateeter( pikemaajaliseks kasutamiseks) eelistada epitsüstoomi Püsiva kateetri paigaldamisel eelistada 100% silikoonkateetrit Kõik meetodid on muudetavad ( epitsüsto vahetada PEK vastu) Jääkuriini mõõtmine- jääkuriini normaalselt ei esine.
tsirroosifaasi. Kardiaalne tsirroos – tekib kroonilise parema südamepoole puudulikkusega haigetel. Kuseteede infektsiooni riskitegurid. URIINI ÄRAVOOLU HÄIRED Neerude ja kuseteede anomaaliad Sulgused (kivid neeruvaagnas, kusepõies; tuumor; eesnäärme adenoom ehk healoomuline kasvaja) Kusepõie funktsiooni häired ANALGEETIKUMIDE KURITARVITAMINE AINEVAHETUSHÄIRED Diabeet Podagra MANIPULATSIOONID KUSETEEDES Kateteriseerimine RASEDUS IMMUUNPUUDULIKKUS TEISED TEGURID Alajahtumine Suur seksuaalne aktiivsus Halb hügieen (eriti naistel) Soolised iseärasused – naistel lühike kusiti Äge glomerulonefriit-peamised sümptomid. Äge glomerulonefriit on äge kahepoolne neerupäsmakeste immuunpõletik. Peamised sümptomid: Umbes 2 nädalat varem on olnud streptokokinakkus (nt angiin), millest patsient on juba paranenud ja alles siis võib välja areneda nefriit
annaabi.ee 
