vajaliku hapniku ja järelikultka õhu teoreetilise hulga. · 24. Väävliheitmed · SO2 ja SO3 on ebasoovitatavad nii inimorganismile kui ka loodusele. Suur osa vääveloksiide on põhjustatud fossiilsete kütuste põlemisest. Fossiilsete kütuste põlemisel eraldub enamus vääveloksiide SO2-na, mis atmosfääris hapendub SO3-ks. Kõrge SO3 sisaldus heitgaasides võib oluliselt kahjustada katelseadmete järelküttepindu. Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele. 25. Lämmastikuheitmed. · Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama. Rääkides NOx mõjust keskkonnale märgitakse ära
1 MPa; - - lendtuha osakese keskmine mõõde m; T gaasisegu temperatuur K; - tegur, mille väärtus võetakse hea reaktsioonivõimega kütustele (lendtuharikkad b kivisöed, põlevkivi) b=5 ja väikese reaktsioonivõimega kütustele (antratsiit, - lahja kivisüsi) b=3.7. Osakese keskmiseks mõõtmeks soovitatakse võtta tabelis 6.1 toodud väärtused. Leegi tahmaosakeste kiirguse arvutamiseks katelseadmete kolletes soovitatakse valemit (6.12 ) kus - liigõhutegur; C ja H - süsiniku ja vesiniku osamass kütuses. 32. Kiirgusülekande arvutus kiirgava ja neelava keskkonna korral Kiirguse ja konvektsiooni teel toimuva liitsoojusülekande arvutamisel võib lihtsamatel juhtudel lähtuda nende kahe protsessi vastastikuse sõltumatuse
väljalaskegaaside soojuse arvel. Kuna aga koldegaaside ja väljalaskegaaside temperatuurid erinevad väga tugevalt, pole võimalik kujundada ühist küttepinda, mis oleks optimaalse suurusega kummagi töörežiimi jaoks. Seetõttu tehakse segatüüpi katlad tavaliselt kahe küttepinnaga eraldi gaasikäikudes, kus küttepindade suuruste suhe töötamisel koldegaasidel ja välja-laskegaasidel on 1:3…1:4. Segatüüpi katelseadmete peamiseks puuduseks loetakse reservi puudumist, sest katla mistahes tõsisema rikke korral katkeb laeva varustamine auruga. VI – 6 Kombineeritud katlad Kombineeritud kateldes on osa katla küttepindadest leektorukatla ja osa veetorukatla tüüpi. Peamiselt on need leektoru-abikatlad, kus aurustusprotsessi intensiivsemaks muutmiseks kasutatakse veetoru põhimõttel töötavaid aurustuselemente või kolde ümbritsemist ekraanküttepindadega kiirgussoojuse efektiivsemaks ärakasutamiseks
stabiliseerimiseks kasutada erivõtteid, nii nagu lendosadevaeste kütuste puhul. 2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi:
puudub. Gaasid liiguvad-Aurustusküttepinnad ss ülekuumende ss ökonomaiseri ss õhueelsoendi ss gaasid läevad korstnapoole. Katla abisüsteemid ja abi seadmed · Kütuse vastuvõtu töötlemise, ettevalmistuse ja katlasse transportimise süsteemid ja seadmed. · Tuha ja slaki edastus seadmed · Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed · Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed · Suitsugaasidse eemaldus süsteem(gaasikäigud , ventikad, korsten) Katelseadmete klassifikatsioon: Toodetava lõpp produktialusel jagunevad katlad: Aurukatlad Veesoendus katla Veetoru ja gaasitoru katlad- valdavalt levinud on elektrijaamades ja tööstusettevõtetes on levinud veetorukatlad- veetorukateldes toodetav lõppprodukt vesi v aur liigub torud sees. Gaasitorukatlal torude sees liiguvad kuumad gaasid ja vesi paikneb väljaspool torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad
) ##Klassifikatsioon.## Kik energia allikad , mida kasutatakse jagatakse 2te rhma: 1) Taastuvad 2) Mitte taastuvad Taastuvateks energia allikateks nim. taastuvad ktused (puit, paike, tuul, vesi. Mittetaastuvateks eneriga allikateks on mittetaastuvad ktused , kik fossiil ktused. Taastuvad energia allikad omakorda jagunevad: 1) Tastuvad ehk plevad ktused (puit, fotosnteesivad taimed, phk, pilliroog, hein, bioktused) 2) Mitteplevad taastuvad energia allikad (pike, vesi). ##VEDELKTUSED## ldjuhul katelseadmete ja tstusahjude heks thtsamaks ktuseks on vedelktused ja philiseks vedelktused on olnud siiamaani mazuut. Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid
stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Loa teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Vo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Vo~7kg/kg. Liigõhutegur = =V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse .
Erinevate puuliikide puidu kuivaine tuhasus Ak, % Puuliik Tüvi Koor Oksad, juured Mänd 0,2...0,7 1,4...2,2 0,3...0,7 Kuusk 0,2 2,3 0,3...0,4 Kask 0,2...0,4 2,4 0,3...0,6 Haab 0,2...0,3 2,7 0,3 Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasuse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis % CaO 37...58 K2O 3...29 P2O5 1...8 MgO 5...16 Fe2O3 1...5 SiO2 3...22 Na2O 0,5...3 SO3 1...4
siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes. soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes. Selliste kadude arvutamine on praktiliselt teostamatu. Seisakukadude määramist perioodilisel töötavatel kateldel saab teostada ainult katseliselt. 5. Katla sooju s bilan s s Soojusbilansi võrrand Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme kasutegur. Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal, projekteerimisel aga lähtutakse vastavast arvutusmeetodist. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks
annaabi.ee 
