Kasvav tähelepanu on ka Jaapani oma ülikoolide süsteemi arendamisele. Jaapani perekonnas on ahridus kõrges hinnas. Jaapanis teostatud sotsiaalsed uuringud on näidanud, et: · 1. praktiliselt kõik vanemad tahavad, et lapsed saaksid vähemalt 12-aastase hariduse · 2. üle poolte soovisid, et pojad lõpetaksid ka ülikooli, 1/3 soovis, et ka tütred lõpetaksid ülikooli · 3. ülikooli haridus on soodustanud ka paremate töökohtade saamist Need kateedrid ei sõltu ülikoolist ei finantsiliselt ega kateedri-poliitiliselt. 1973 alustati Jaapanis ülikooli reformiga. Liberaalne Demokraatlik partei viis parlamendis läbi seaduse, mis rajas uut tüüpi ülikooli. Kuna esimene taoline ülikool rajati Tsukuba linnas, siis nimetatakse neid ülikoole sageli tsukuba ülikoolideks. Seal pole teaduskondi ega kateedreid, vaid on üles ehitatud uurimiskeskustele ja õppegruppidele. Esimeses tsukuba ülikoolis oli:
Kui Kaja Noodla üritas Sõstsikovi võimupiire kärpida, tuli vastuseks käskkiri, mis eraldas erifondi osakonna TRÜ raamatukogu allluvusest. See ei muutnud küll palju asja,sest erifondi osakond eesotsas Sõstsikoviga oli niikuinii juba kogu ülikoolis muutunud riigiks riigis. Kateedrite raamatukogude puhastamine Kateedriraamatukogude puhastamist alustati 1949.a.väliskirjandusest. Toome maja hoidlasse kogunesid kateedrist toodud raamatute virnad. Kateedrid ei jõudnud veel sellest rüüstamisest toibuda, kui tuli käsk pearaamatukogule üle anda kõik perioodilised väljaanded, mis on ilmunud NSVL territooriumil aastatel 1917- 1938. Glavlitilt tuli järjest uusi käskkirju. 1950.a. vormistati ulatuslik kirjanduse kõrvaldamise juhend, millega kohustati dekaane ja kateedrite juhatajetaid teostama raamatute kontrolli, et eraldada ideoloogiliselt mittekõlbulik kirjandus. Teostatud kontrollist tuli ette kanda isiklikult Sõstsikovile
Täpne tõlge, kuidas kindlat sõna tuleb õigesti tõlkida. Hiljem lisandus partei uurimise ülesanne. 1980ndatel institutsioonis oli 51 töötajat. 1947-1948, Ivan Käbin esimene parteiajaloo instituudi juht. Joosep Saat, 1948-1956, uuris kuidas 1917 enamlaste pööre võttis aset Eestis. Aleksander Panksejev, 1960-1984, kõige kauem olnud parteiajaloo instituudi juht, pani lõplikult paika ENSV parteiajaloo uurimise. Kõrgkoolide partei ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid: Uue reziimi omaste ainete lisamine, mis toetas sovietseerimis protsessi. Tähtsaim aine oli marksismi teooria alused, mida hiljem hakati kutsuma NLK ajalooks. Ülevaade NLK loomisest, tegevustest, liikmetest läbi aja. Hiljem sinna lisandus stalinism. Aine oli ettenähtud kõigile kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele."Marksismi leninismi kateeder", hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet
ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J. Käbin. Seda loetakse Eestis Stalinismi kehtestamise aastaks. Käsumajandusega kaasnes ka võõrtööliste sissevedu Eestisse. 1959.a. oli Eesti elanikkonnast ¼ muulased. Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine tekitas kiire linnastumise. 1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino. 1978. salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSVs. Asjaajamine riigiasutustes
aastast. 1964. a said NSVLi juhid aru, et jõudmine kommunismi ei ole nii kerge. Kommunistliku ajalugu õpetati neljandal ja viiendal kursusel. Kõik kõrgkooli lõpetajad pidid sooritama eksami teaduslikus kommunismis. Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Põhifookus oli kogu nõukogude perioodi suunatud varasemale ajaloole. Sisemises organisatsioonis suured muutused. Kui algselt jätkasid ülikoolis varasemad õppetoolid (eestiaegse malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis
Edasi oli instituudi direktor Adolf Päss kuni 1960. aastani. Sealt edasi direktoriks Aleksander Panksejev? - omas pikka aega olulist adminsitratiivset positsiooni, kõik tolleaegsed partei ajaloo alased teosed on tema juhtimisel välja antud. Pärast teda direktoriks Erich Kaup, tema oli see, kes instituuti juhtis see aeg, kui ühiskonnas muutused hakkasid toimuma. Saatis instituudi laiali. Kõrgkoolide parteid ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedrid. Ülikooli õppeprotsessi puhul kõige olulisemaks oli uute ainete lisamine õppekavasse. Kõige olulisemaks on partei ajaloo lisa. "Marksismi, leninismi alused". Selle aine õpetamiseks loodi ülikoolis ka marksismi, leninismi aluste kateeder. Igas kõrgkoolis on selle õpetamiseks vastav kateeder. Tegemist oli üleülikoolilise ainega. Kõik üliõpilased pidid seda ainet õppima. Lisaks sellele oli veel üks oluline aine: "Sõjaline õpetus". Selle uue aine õpetamine algas
Pinel tegeles patsientidega isiklikult, püüdes nende ,,moraalset" palet mõista ja taastada (viimases aidanuks humoraalteooria vaimus ka ,,loodus", aga ka hariv ja nesesessesüüvimist eldav vestlus arstiga). Pinel jaotas psüühilised haiged nelja liiki: melancholia, mania, dementia ja idiotia. Pineli õpilane Jean-Etienne Esquirol (1772-1840) lõi haigetele nö farmi, kus need said tööd teha ja inimeste elus (justkui) osaleda. Kujunes psühhiaatria õpetamine ülikoolides. Tekkisid kateedrid, õppetoolid jne (Tartu ülikoolis loodi iseseisev psühhiaatria õppetool 1880. aastal). Lähtuvalt "humanismipendli" positiivsesse äärmusse minekust, oli periood, mil üliõpilased pidid oma ainet õppima ilma haigeid nägemata haigete tervise ja turvalisuse huvides oli nende igasugune häirimine (kohtlemine) keelatud. 19. sajandil kujunesid välja psühhiaatriaga seotud eetilised küsimused kas nt sundravi või mõnesid diagnoose (hüsteeria) ei saa kuritarvitada.
annaabi.ee 
