PHP Dünaamilised kodulehed VBS, WSH Windowsi programmeerimine. VIIRUSED! XML Andmefail DAT Andmefail ISO CD-plaadi andmete peegelkoopia IMG CD-plaadi andmete peegelkoopia PDF Universaalne mittemuudetav dokumendifail Muu info • Faili/kausta nime on võimalik muuta kui ta ei ole avatud või mõni programm ei kasuta seda • Olenevalt kasutusõigusest saab ligi erinevatele kataloogidele, et asju muuta • Süsteemifailide kustutamine võib = süsteemi töökõlbmatuks muutmisega • Kustutatud fail liigub üldjuhul prügikasti ja teda on võimalik taastada. Kui me kustutame Sihft+Del abiga, siis oleme faili jäädavalt kustutanud • Kui teeme faili sisus muutuseid ja salvestame (ning suleme programmi), siis ei ole võimalik kasutada enam UNDO (võtta tagasi muutuseid) nuppu Töö failide ja kataloogidega
Grupipoliitika koosneb grupipoliitika objektidest (GPO), mis moodustavad reeglite kogumiku võimaldamaks tsentraalset kasutaja- ja arvutikontodepõhist töökeskkonna seadistamist. Muuhulgas sisaldab GP ohtralt võimalusi Internet Explorer’i (IE) konfigureerimiseks. 7. Milliseid NTFS failisüsteemi õigusi on on võimalik Windowsis kaustale määrata. NTFS failisüsteemis on võimalik failidele ning kataloogidele määrata tervet rida õigusi ning atribuute. NTFS õigused (NTFS Permissions) on reeglid, mis on seotud failisüsteemi objektiga ning määravad millistel kasutajatel on millised õigused nende objektide kasutamiseks. Õigused, mida saab määrata on: Read – ainult sisu vaatamise ja lugemise õigus write – võib lisaks muuta ka failide sisulugemise
rmdir- kustutab kataloogi rm- kustutab faile ja katalooge cp- kopeerib faili ühest asukohast teise file- saab määrata faili tüüpi mv- saab muuta faili nime Otsing locate- otsib faili või faile, mille nimetus on umbkaudselt sama, mille me otsingusse sisestame. which- näitab faili asukohta, mis käivitatakse käsu sisestamisel. grep- otsib etteantud failidest sinu ettemääratud otsisõna ja kui leiab, siis väljastab selle rea failist. Kasutajate õigused failidele ja kataloogidele ls l näitab pikka ja detailset nimekirja failidest ja alamkataloogidest, mis asuvad antud kataloogis, mida kasutaja näha tahab. chmod- saab muuta õigusi failile ligipääsuks chown- muudab faili omanikku ja gruppi chgrp- muudab faili või kataloogi gruppi chmod 612 F16.jpg- Annab failile F16.jpg õigused. Faili omanik saab sellele failile kirjutamisõiguse ja lugemisõiguse. Root kasutaja saab sellele failile käivitamisõiguse. Kõik
eluiga. Kuumliimi kasutamisel eeldatakse eelnevat karestust ja freesimist. Hea on see,et seda liimi saab uuesti soojendada ja töödelda aga ei kannata temperatuuri kõikumist. Plussiks saab veel nimetada ,et ajakirja saab lõigata kohe pärast liimimist aga avada alles kui on jahtund. PUR(polüuretaan) liimiga saab toodet alles lõigata peale jahutust. Kuivada tahab 24 tundi. Kallim kuid kulub vähem ja ei eelda freesimist ja pikema elueaga ajakirjadele,kataloogidele. Külmliim võib lõigata alles pärast 24 tundi kuivamist kuigi on vastupidavam ja kvaliteetsem, kui kuumliim. Tegemist on liimiga mida Eestis ei kasutada kuna võtab aega ja nõuab tugevat käsitööd. Lõikamine- Lõikamine peaks olema igas trükikojas ,sest enamus toodang tuleb lõigata formaati samas on ka lõikamist traatimis masinal mis pärast traatimist lõikab toodangu formaati aga näiteks ajakirjadel tuleb lõigata giljotiiniga eraldi.
Teadeanded meremeestele/ Notices to Mariners · Meie regioonis on suurtest levinumad UKHO/ admirality Notices to mariners / (NM) . · USA annab v2lja USCG / Notices to mariners · Kanada / Notmar/ · Australian/Notices to mariners · Suurriikide poolt v2ljaantud info h6lmab kogu maailmamerd · Eesti Veeteede amet toodab igakuised TM Eesti vete kohta NM/ Notices to mariners · TM sisaldab korrektuurimaterjale kaartidele, kataloogidele, Lootsiatele (Sailing directions ), Merem2rkide nimistule ( List of Lights) ja teistele teatmikele. Kaartide all on m6eldud nii paber kui digital kaardid · Laevaomanike kohustus on korrektuurimaterjal laevadeni toimetada · V6imalik on NM saada ka internetist. UKHO NM hind on, n2iteks, ca 2 naela t8kk. · TM pannakse kausta ja laevas peab olema lisaks jooksvale
2 määrab SetGID-biti, mis tähendab, et kõik loodavad failid hakkavad kuuluma samuti grupile leidurid . Edasi määratakse omaniku, grupi ja teiste õigused, selles järjekorras. 7 määrab aktiivseks kõik õigused: lugemis-, kirjutamis- ja käivitamisõigused. 5 määrab aktiivseks vaid lugemis- ja käivitamisõigused. Kataloogide korral tähendab käivitamisõigus seda, et on lubatud kataloogi siseneda ja pääseda ligi selles olevatele failide ja teistele kataloogidele. student@server:~$ sudo chmod 2775 /var/www/html/leiutised Tulemust saab kontrollida käsuga ls , mis näitab meile loodud kataloogi pääsuõigusi ja kataloogiga seotud gruppi. student@server:~$ ls -l /var/www/html drwxrwsr-x root leidurid 4096 Mar 3 12:14 leiutised Proovides luua uut faili kataloogi leiutised kasutajana student , kes ei kuulu gruppi leidurid , saame keelava teate. student@server:~$ touch /var/www/html/leiutised/file.txt
Zuckerberg astus ülikoolist välja, et viia enda projekt lõpule. Karjäär Facebook Zuckerberg käivitas Facebook'i enda ühiselamutoas 4. veebruaril 2004. aastal. Varasem inspiratsioon Facebook'i kohta võis tulla Phillips Exeter Akadeemiast, mille Zuckerberg lõpetas 2002. aastal. Akadeemia avaldas enda õpilaste kataloogi ,,The Photo Aadress Book'i", mida õpilased kutsusid ,,The Facebook'iks". Sellised fotokataloogid olid olulised osad õpilaste eludes. Tänu nendele kataloogidele oli õpilastel mitmekesist informatsiooni enda kaasõpilaste kohta (õpiaastad, telefoninumbrid jne). Algul oli Facebook justkui ,,Harvardi asi", kuid Zuckerberg otsustas oma toakaaslase Dustin Moskovitzi abiga levitada seda ka teistesse koolidesse. Nad alustasid Stanford'i, Dartmouth'i, Columbia, New York'i Ülikooli, Cornell'i, Penn'i, Brown'i ja Yale'iga. Samyr Laine, Haiti kolmikhüppaja, jagas Zuckerberg'iga ruumi, kui tegeleti Facebook'i asutamisega. Samyr, kes oli Facebook'i 14
võrgsüsteemi ,,peert-to-peer" arvutivõrguks. Selliseid võrke kasutatakse Microsoft Windows 3.11, 95, 98, ja XP Home operatsioonisüsteemide puhul. Microsoft Windows maailmas nimetatakse taolist loogilist grupeeringut "workgroupiks". Sellises olukorras on kõigil mõnda kindlasse nn. töögruppi kuuluval arvutil enda kohalik kasutajate andmebaas mille kaudu määratakse juurdepääsuõigusi näiteks selle konkreetse arvuti failidele ja kataloogidele. Kui väikefirma arvutivõrgus on vajalik ühel kasutajal pääseda ligi mitmes eri klientarvutis asuvatele dokumentidele, ja samas keelata teistel neile juurdepääsu, siis tuleb kõigis neis tööjaamades luua seesama kasutaja, anda talle parool ja määrata õigused. Kui kasutaja soovib oma parooli muuta, siis tuleb seda teha jälle kõigis arvutites, eraldi. Väiksemate võrkude puhul võib see skeem töötada aga kui firmas on juba üle 20 tööjaama siis
ise mugavalt tunnevad (temperatuur ja õhuniiskus on sobivad), ei ole ka tehnikale ohtu karta. võib, ilma et seda märgataks, vaid vajalik on eriseadmete kasutamine. Juurdepääs andmetele, paroolkaitse Sisselogimisel ja andmekaitses üldse kasutatakse juurdepääsuõiguste piiramiseks tihti paroole ja kasutajakontosid. Serverites seonduvad nendega kasutajate ja kasutaja- gruppide juurdepääsuõigused erinevatele failidele ja kataloogidele. Kasutajakonto idee iseenesest peaks kõigile mõistetav olema, kuid paroolidega seotud turvalisusnõuete vastu kiputakse kahjuks tihti eksima, mistõttu võiks olulisemaid nõudeid veelkord rõhutada. Parooli pikkuseks soovitavad erinevad allikad vähemalt 6-8 märki, kusjuures parool ei tohi olla kasutajanimega seonduv ega kergelt ära arvatav. Kui lasta kasutajatel parool ise valida, tekib oht,
00100 omanikule täitmine 00200 omanikule kirjutamine 00400 omanikule lugemine 01000 "kleepbitt" - sticky bit, kui käivitataval lehel oli sticky bit küljes, siis seda ei saalitud välja; tänapäeval kataloogide juures kasutusel - saab kataloogit, kuhu on õigused, faile kustutada või ümber nimetada, kuigi failile ei pruugi õiguseid olla; sticky bitiga märgitakse, et sellest kataloogist ei tohi kustutada kellegi faile peale enda omade 02000 setgid - omab erinevat tähendust failidele ja kataloogidele 04000 setuid - omab tähendust käivitatavatele failidele ... Kataloogidele vaja execute-õigust, et näha kataloogi sisu Kas käivitatavatele programmidele on vaja read-õigust? Programmi puhul ei ole vaja (binaarfailidel on vaja execute-õiguseid), skripti puhul on vaja (shell on kasutaja õiguses käima minev). Unix: umask · umask -- bitimask nendest õigustest, mida uutel failidel kindlasti olla ei tohi · umask pärandub alamprotsessidele · Näide: Olgu protsessil umask 027
ajavahemikuks. - Hoolduspersonali õiguste piiramine: Hoolduspersonal ei tohiks omada kõiki administratiivseid õigusi, tuleks rakendada astmelist õigushaldust, Unix-süsteemide korral tuleb jälgida M 2.33 ,,Unixi ülemarollide jagamine" ja PC võrkude korral tuleb jälgida M 2.38 ,,Administraatorirollide jagamine". (Hoolduspersonalil peaks olema ligipääs ainult failidele ja kataloogidele, mis on seotud hetke hooldusega.) - Hoolduspersonalile peaks IT-süsteemis olema loodud eraldi kasutajatunnus, mille all teostatakse võimalusel kõik hooldustööd. - Kui kaughoolduse ühendus mingil põhjusel katkestatakse, tuleb ligipääs süsteemile lõpetada sunnitud väljalogimisega. Turvalisusest lähtuvalt on mõttekas loobuda välisest kaughooldusest. Kui see ei ole
DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad kuni 16-bitiste FAT-kannete juures 2 gigabaidiseid kõvakettaid, kui ketas on tarkvaraliselt jagatud nelja eraldi ossa ja igal osal on oma failipaigutustabel. Windows 95 OSR2 juures võeti kasutusele 32-bitised failipaigutustabeli kanded (FAT32), mis toetab terabaitidesse ulatuva mahuga kõvakettaid. FAT32 on kasutusel ka kõigi hilisemate Windows'i versioonide juures FAT32 eelised: 1 dos'i all nähtav NTFS eelised: 1 saab kataloogidele õigusi panna (nt. kui mitu kasutajat, siis nad ei näe sinu katalooge/My Documents'i) 2 parem toetus suurtele vintidele/partitsioonidele 3 parem töökindlus failisysteemi vigade suhtes (FAT32 puhul levinud viga, et näitab vaba ruumi VÄGA valesti) 4 kiirem (parem failide paigutamine kettal) 5 saab suuremaid kui 2gb faile teha. 6 märgistab BAD sektoreid töö käigus automaatselt Et andmetele iga op-sysi alt ligi pääseks oleks tark teha eraldi loogiline FAT32 part. 20. Modemid
Lisaks vajadusele kirjeldada keskuse tegevust tuleb pakkuda üksikasjalikku ja kitsateemalist ainest. Saidi kasutajaskond võib olla väga erinev sõltuvalt saidi funktsioonist ja koostajaskonnast. Kultuuriveeb peab pakkuma teenuseid peamiselt uurijatele, võimaldades kasutada (standardses ettemääratud vormingus) teaduslikke dokumente ning vahendeid, mille abil luua perioodiline või ühekordne kommunikatsioonivoog, mille abil pakutakse vajalikku ainest. Juurdepääs raamatukogude kataloogidele ja arhiividele (veebi kaudu) on üks kasulikumatest ja enim nõutud teenustest. Luua võib teemafoorumeid. 67 Eesmärk laiendada pakutavaid sidevahendeid suureneb tavaliselt suheldes "kogukondlikus" keeles, mida sageli mõistab ainult kitsas teadlaste ringkond. Uurimis- ja hariduskeskuste digiteerimispõhimõtted ja veeb
annaabi.ee 
