lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid. Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Pärast lõikust peab võra tasakaalu jääma (ülemiste võraharude tipud peaksid olema alumistest kõrgemal ning juhtoksa tipp omakorda ülemise võraharu tipust 15-25cm võrra kõrgemal). Sama tuleb silmas pidada ka võraharude tipuokste kärpimisel. Okste tasakaalustamiseks tuleb üsna sageli ka kasvus ette jõudnud võraharusid sobiva kasvusuunaga kõrvalharudele tagasi lõigata, mittevajalikud oksad aga kõrvaldada. Võra kujundamise käigus tuleb valida õunapuule 6-7 soodsa asetuse ja suurema väljumisnurgaga (45-60) oksa vastavalt sordi kasvuiseärasustele. Esimesed kolm võraharu on soovitav valida 3-oksalise rindena nind ülejäänud 3-4 oksa kas üksikult või paarikaupa. Üksikud võraharud peaksid paiknema üksteisest vähemalt 40-50 cm kaugusel ja rindest 70-80 cm kaugusel
See võib viia terve puu ebaühtlase arenemiseni. Aja jooksul muutuvad puud mitmetüvelisteks ja seega ka rebenemiskahjustuste suhtes vastuvõtlikumateks. Et seda varakult vältida, eemaldatakse nõrgemini arenenud ladvavõrse. Allesjäänud ladvavõrse seotakse üles ja toestatakse, et hõlbustada selle kiiremat sirgekskasvamist. Püramiidjate kadakate, küpresside, juga- ja elupuude juures vajab mitmetüvilisus varakult korrigeerimist, seda tehakse vertikaalse kasvusuunaga kõrvalokste kärpimise teel. Taimekahjurite tekitatud kahjustused võivad olla taime ebanormaalse arengu põhjuseks. Väärmoodustised lõigatakse ära. Ka talvel tekkinud vigastused, näiteks okste rebenemised lumerohketel talvedel, tuleb parandada lõikamise abil. Ebasoodsate talvitumistingimuste korral võivad okaspuude okkad ja oksad tõmbuyda pruuniks. Kahjustatud oksad lõigatakse ära alles siis, kui kogu kahjustuste suurusest on saadud ülevaade. Ronitaimed
mis moodustavad rosette Ensüümkompleks koosneb kuuest subühikust, iga subühik koosneb omakorda kuuest tselluloosi süntaasist, seega 6*6 --> 36 ahelaline on üks ensüümkompleksist väljuv tselluloosi mikrofibrill. Tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas määrab mikrotorukeste paiknemine rakuseina all --> fibrillid asetuvad paralleelselt mikrotorukestega (seljuures on fibrillid risti raku kasvusuunaga) Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises. Kus toimub monomeeride polümeriseerumine Peamised monomeerid: p-kumarüülalkohol, koniferüülalkohol ja sinapüülalkohol. Kõigis monomeerides: hüdroksüülrühm, benseenituum, metoksüülrühm (-OCH3) Polümerisatsioon toimub rakuseinas
Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad
Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured
Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed
Esineb kõrrelistel. Venivuskasvu kiirus sõltub rakuseina plastilisusest. Ristsidemed vähendavad elastsust ja vanade rakkude kasv väheneb. 18. Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas. Kasv võib olla ekspansioon (kõikides suundades võrdne) ja elognatsioon (ühes suunas). Ekspansiooni korral paiknevad tselluloosi fibrillid korrapäratult, elongatsioonil risti kasvusuunaga. 19. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Plasmamembraanis paiknevates terminaalsetes ensüümkompleksites, mis katteseemnetaimedes moodustavad rosette. Substraadiks on UDPGlc. Rosett koosneb 6st subühikust, iga subühik omakorda tselluloosi süntaasist. Tselluloosi asetuse rakuseinas määrab rakumembraani alll asetsevate kortikaalsete mikrotorukeste asetus. 20
Seda tüüpi rakuseinad on pektiinide madala sisaldusega. Samuti on vähe struktuurseid valke, kui rohkesti kaneelhappe derivaate 25. Kuidas määrab tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas rakkude venivuskasvu suuna Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas. Kasv võib olla ekspansioon (kõikides suundades võrdne) ja elongatsioon (ühes suunas). Ekspansiooni korral tselluloosi fibrillid paiknevad rakuseinas korrapäratult, elongatsiooni korral risti kasvusuunaga. Tselluloosi fibrillide asetus sõltub rakumembraani all asetsevate kortikaalsete mikrotorukeste asendist, see on paralleelne fibrillide asetusega. Rakuseintes paiknevad ka valgud ekspansiinid, mis stimuleerivad rakkude venivuskasvu. Nende toime põhjuseks oletatakse H sidemete lagundamist tselluloosi fibrillide ja ristseoseliste glükaanide vahel. (Olemasolevate teadmiste järgi I tüüpi rakuseinaga
Istutusele järgnevatel aastatel kärbitakse üheaastasi oksi enamasti nõrgalt või keskmiselt. Pärast lõikust peab võra tasakaalu jääma (ülemiste võraharude tipud peaksid olema alumistest kõrgemal ning juhtoksa tipp omakorda ülemise võraharu tipust 15-25cm võrra kõrgemal). Sama tuleb silmas pidada ka võraharude tipuokste kärpimisel. Okste tasakaalustamiseks tuleb üsna sageli ka kasvus ette jõudnud võraharusid sobiva kasvusuunaga kõrvalharudele tagasi lõigata, mittevajalikud oksad aga kõrvaldada. Võra kujundamise käigus tuleb valida õunapuule 6-7 soodsa asetuse ja suurema väljumisnurgaga (45-60 ) oksa vastavalt sordi kasvuiseärasustele. Esimesed kolm võraharu on soovitav valida 3-oksalise rindena nind ülejäänud 3-4 oksa kas üksikult või paarikaupa. Üksikud võraharud peaksid paiknema üksteisest vähemalt 40-50 cm kaugusel ja rindest 70-80 cm kaugusel. Võraharude esimesed kürvalharud peaksid asuma
annaabi.ee 
