· Terrestrilised ehk maas kasvavad orhideed (geofüüdid) · Kõdumaterjalil kasvavaid (saprofüüdid), milledel puuduvad rohelised lehed ning nad ei suuda ise endale toitu sünteesida, seetõttu on neil väljakujunenud koostöö seentega. · On rohkem kui 25 000 erinevat liiki. Orhideede osad juured · Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitut erinevat sorti. · Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest.
Kogenud aednikud peavad perliiti paremaks, sest see on tugevam ja peab mullas paremini vastu ning funktsioneerib hüdropoonikas paremini. Perliit on vulkaanilise päritoluga mineraal, mis kuumutatuna 850 C ni omandab väga head mullaparanduslikud omadused. 1990. aastate algul hakati perliiti laialdasemalt ja mitmekesisemalt kasutama. Lisaks mullaomaduste parandamisele hakati perliiti nüüd hüdropoonikas kasutama kui kasvusubstraati: taimi kasvatati 100% perliidis. * Hüdropoonika - taimede kasvatamine mullata ehk hüdrokultuuris. Perliidi kasutamine konteineraianduses. Konteineraiandus levib maailmas järjest laiemalt: maa on kallis ja linnades peavad paljud aiandushuvilised piirduma katuse-ja rõduaedade või paremal juhul terrassiga, kus taimede mullas kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel
Hoolitsuse koha pealt ei ole tähtis õite väljanägemine; tähtsam on neid üldse õitsema saada. Looduses kattub orhideede õitsemine sageli tolmeldajate aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast, temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1) 8 5.2 Juured Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1) Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen (valkjas poorne nahk)
pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt
Ta on valgusetundlik , kuid tundlik otsesepäikese suhtes pole . Tepmeratuur ei tohi langeda alla 15 soojakraadi . Kastmine ja väetamine on taime nõrgad kohad . Seetõttu tuleb vesi pehmendada või kasta vihmaveega . Tavalistes taimeväetistes on palju ühendeid , mille suhtes flamingolill on tundlik . Aseainena võib kasutada hüdrokultuuridele mõeldud vedelväetisi . Normaalse arengu tagamiseks kasutada just flamingolilledele mõeldud turvast ja turbasammalt sisaldavat kasvusubstraati . Paljundatakse jagamise teel või seemnetega , mis on aga suhteliselt aeganõudev . Kasutatakse õisdekoratiivtaimena siseruumides . Päris on flamingolill Kolumbiast . Vajab igal teisel kevadel ümberistutamist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes
· Dekoratiivmaterjal (eriti põdrasamblikud) · Lihhenomeetria (samlikutalluse suuruse järgi saab arvutada, millal hakkas kasvama- saab kindlaks teha ajutise substraadi vanust) · Lihhenoindikatsioon Ökoloogiline tähtsus · Hapnikutootjad (fotosünteesivad organismid); · On kasvusubstraadiks, toiduks, varjekeskkonnaks jne teistele liikidele; · Suurendavad liigilist mitmekesisust raskestiasustavas ja toiduvaeses kasvukeskkonnas (kivim, puukoor, puit, liiv); · Valmistavad ette kasvusubstraati teistele liikidele (ise ei vaja mulda, kõdunedes aga tekib orgaanilist ainet, muudavad substraadi happelisust jmt). SAMBLAD SAMBLAD ON TÕELISED TAIMED! Taimed on päristuumsed hulkraksed organismid, kelle rakkudes on olemas plastiidid ja vakuoolid, kelle rakkude kest sisaldab tselluloosi ja varuainena kasutatakse (teiste ainete kõrval) tärklist. Sammaltaimedel on rohevetikatega ühised eellased.
erinevate koostiste ja nende toimivuse kohta jätkub. Süsteemsete ja kontrollitud uurimistulemuste saamiseks rajati aastatel 2002 – 2003 Helsingisse Viikki linnaossa katsetänavad, kuhu paigaldati erineva koostisega tugipinnaseid, millesse istutati puud. Nii puude kasvu kui kasvupinnastes toimuvate muutuste intensiivseire jätkub. Soomes läbi viidud katsete põhjal võikski soovituslik tugimaterjali ja kasvusubstraadi vahekord olla 2/3 osa tugimaterjali ning 1/3 kasvusubstraati. Nagu eelpool mainitud, sobivad tugimaterjaliks kivid ja veerised ligikaudse läbimõõduga 60 … 120 (150) mm. Kivide vahelised tühimikud täidetakse kasvusubstraadiga - peeneteralise materjaliga, millest osa moodustab orgaaniline aine. Kuna peeneteraline materjal osaleb aineringes, siis on tema optimaalse koostise soovitamine küllalt keeruline. Ühelt poolt oleneb see konkreetsest kasvukohast (näiteks ümbritseva pinnase veerežiimist)
annaabi.ee 
