tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb. 2
harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud. “Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud. Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Liigilise koosseisu kujundamisel tuleb otsustada, kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja valida puuliik või -liigid puistus. Segametsade eelised: ▪ Tootlikum. ▪ Parandab mullaomdusi. ▪ Vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa- ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu) Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus hooldusraite tulemusena). 1 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO 2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb
2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud. Hooldusraie bioloogilised alused (ehk põhimõtted millega hooldusraied mõjutavad puistu kasvu). 1) kasvuressursi ümberjaotumine hooldusraiete käigus raiutkase puistust välja teatud hulk puid, seeläbi jääb teistele puudele toitaineid vett ja valgut rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb. 2) puistu liigilise koosseisu reguleerimine 3) Optimaalse tooltlikkusega võrastiku loomine kui puude kasvavad tihedalt koos siis nende võrad on lühikesed ja lehti või okkaid vähe, samuti pole hea ka liiga pikad oksad,
enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu e. mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb
2.Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse tüvega, hea tervisliku seisundiga ning põhimõtted läbi mille hooldusraied alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). lehtpuud). Elustiku mitmekesisuse hooldusraite tulemusena). 1. Kasvuressursi Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus puidukoguse saamine puistu eluea jooksul
puude puit ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). 12.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus hooldusraite tulemusena). 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO 2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, 52