Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahjuga. Poolköetavad (osalise küttega, kevadkasvuhooned) Sisustus, tehnika Ripp -peenardega, (liikuvate) lavatitega Krunt e. maapinnakasvuhooned kasvuhooned. Betoneeritud põrandad. Kasvupinnad. Sundventileerimine ( ventilaatorid) Vaba ventilatsioon ( aknad, uksed) Ventilatsioon Valgustus Kunstlik lisavalgustus: kõrgsurve Looduslik valgus. gaaslahenduslambid, madalrõhulambid, LED- valgustid, varjutuskardinate süsteemid. Tilksüsteem. Automatiseeritud
tootma näiteks insuliini- või interferoonirikast piima. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Seda põlvkonda iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus. Siia alla kuuluvad parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuurid, parandatud füsioloogiliste omadustega taimed (kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne), vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid jne. Kasvupinnad ja levik Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane
................................................4 1.GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID............................5 1.1. GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8 3.2. GM materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.......................9 3.3. GM taimede kasutamise positiivsed küljed....................................9 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD...........................................................11 5. GM TOITU MÄRGISTAMINE...................................
kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui suured on vajavate kultuuride kasvupinnad ( ha ). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Välja on vaja arvutada ka ühe tinghektari kohta käiv keskmine väetisnorm(X), mida arvutatakse järgnevalt. X=väetise fond/ tinghektarid Kõige lõpuks arvutatakse väetisnorm( x), mis käib järgneva valemi järgi. x=X x Kt x Km ( t/ha) , Kultuur Pindala ha Kt Ting
Majanduskriis Toorainehindade volatiilsus Ühistegevus Suurem tähelepanu toidule (hinnad, tervis) Põlvkonnavahetus Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused Muutused põllumajanduslikus tööhõives Maakasutus ja selle dünaamika Eestis Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi Põllukultuuride saagikus o Põllukultuuride saak sõltub alati olulisel määral konkreetse aasta ilmast, kuid peale selle on olulised ka kasutatavad sisendid: seeme, väetised, taimekaitsevahendid, tehnoloogia, sordid, teadmised, majandamisoskused jne. o Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise
Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 141 – (30%) = 98,7t Sõnnikut on väetamiseks 98,7t. 3.2 Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kaer, kartul, mais, oder. Väetusnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetusnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetustarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil (näidis) Kultuur Pindala Kt * Ting-ha X x/t ha ha Kultuuri tinghektarid Kultuuridel suhteline (ha × e
põllumajandusmaast. Muutused põllumajanduslikus tööhõives Põllumajandustootmise restruktureerimisega kaasnes põllumajandusliku tööhõive drastiline vähenemine. 1990ndat aastat 2010 aastaga võrreldes on põllumajanduses tööhõive langenud 85%. Maakasutus ja selle dünaamika Eestis 1990-1995 aastani vähenes põllumaa 21%, 2001 aastani veel 22% võrra. Alates 2005. aastast on aga põllumaa pindala taas suurenenud. Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi Odra, rukki ning kaera kasvupind on hoogsalt vähenenud. Ka kartuli ja suhkrupeedi osatähtsus on vähenenud. Ligi viis korda on aga suurenenud nisu kasvupind. Suhteliselt kõige enam on viimase 20 aasta jooksul suurenenud rapsi kasvupind. Põllukultuuride saagikus 1990. aastate alguses kaasnes põllumajanduse struktuurse muutuse ning tootmismahtude ja hõive vähenemisega ka tagasiminek põllukultuuride
2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilisi väetisi aedmaasikad, kaer ja lutsern, aastas kokku 15 ha. Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju on saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (K t) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha*Kt*Km Valemit kasutatakse väetisnormi arvutamiseks ühe tinghektari kohta. Tabel 4. Väetisnormide arvutamine tinghektari meetodil Kultuur Pindala ha Kt* Ting-ha x t/ha Kaer 5 0,7 3,5 193/8,5=23 11,2
annaabi.ee 
