ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale. (5) Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. (6) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. (7) Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt.
veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid · Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked 19) Katendi valikule esitatavad nõuded · Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele. Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. 20) Katendi konstruktsioon
2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr. on antud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a. määrusele nr. 106 "Tee projekteerimise normid" 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Haljastus Krundil kasvavad üksikud puud. Koolimaja ehitamisega kaasneb üksikute puude likvideerimist (kokku 3 tk, vt asendiplaan). Enne puude likvideerimist tuleb taotleda raieluba Märjamaa vallavalitsuse poolt. Krundi ida piirile on ettenähtud heki istutamine.
ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid · Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked · Külmatõrjekihi rajamine · Muldkeha vee-soojusreziimi reguleerimine (hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid) · Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega (side- ja täiteained) · Armeeritud kihid · Drenaaz pinnasevee taseme alandamiseks · Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad nõlvad, perved) 19) Katendi valikule esitatavad nõuded Tuleb lähtuda: · maantee klassist,
ühenditeks. Kompost parandab mulla koostist ning õhu ja vee imendumist mulda, vähendab erosiooni ning vajadust kunstlike väetiste järele. Samas on see ka taimekaitsevahend. Kompostimine on tõhus panus keskkonnakaitsesse: orgaanilisi jäätmeid kompostides tagatakse ainete looduslik ringkäik ja seega võib kompostimist vaadelda kui jäätmete taaskasutamist. Lühidalt võib öelda, kompost on orgaaniline väetis või kasvumuld, mis on saadud taimset või loomset päritolu jäätmeid aeroobses keskkonnas biotermiliselt lagundades. Komposti valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaalid), linnusõnnik, põhk, puulehed, okkad, lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäätmed, reoveesetted, olmejäätmed, õliseemnete kestad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid, õlleraba ja muud orgaanilised heitmed või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada
wikipedia.org/wiki/Puju#/media/File:Artemisia_a pontica- Pontose puju, Artemisia schmidtiana "Nana" bsinthium_-_K%C3%B6hler%E2%80%93s_Medizinal- Pflanzen-164.jpg Harilik kitseenelas (Aruncus dioicus) Kõrge, püstine ja põõsjas puhmik, kuni 180 cm. Kasvab Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika Kasvukohaks sobib nii päikeseline kui varjuline koht, vähenõudlik Kasvumuld rammus, niiske ja viljakas Õitseb juuni-juuli 2. nädalat, Valged, sulgjad, püstised kreemikad õied, nagu mannavaht. Suvehaljad, suured, rohelised, sulgjad liitlehed Paljundamine kevadel seemnetega, puhmiku jagamise teel, isekülv Sobib suurem aed, massistutus aga ka soolotaimena Olemas ka lõhislehine sort. Sortidest " Kneiffii", "Waldgeister" http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/875-
1 2 3 4 5 6 3 Mulde ülakihi ehitamine M 1350 Mulde alakihi ehitamine M3 20139,6 Nõlvade ehituseks vaja minev kasvumuld M3 1824 Total carried to summary / Summa kantud kokkuvõttesse 47 15. PROJEKTI KOKKUVÕTE Antud projekti koostamisel sai suures mahus tööd tehtud AutoCAD2010, Microsoft Wordi ja Exceliga. Omandasin palju teadmisi projekti koostamisest ja harjutasin kätt suuremahulise vormistamisega
Teatavas mõttes on rätsepatööga tegemist ka modelleerimispinnase puhul (vt p 6.2.9). Vahet tuleb teha ka kasvualuse ja kasvupinnase vahel. Kasvualus on insenertehniline rajatis, mis koosneb kõigist vajalikest aluskihtidest, geotekstiilidest, drenaaži- ning niisutussüsteemidest ja kasvupinnasest. Kasvupinnas on eelpool kirjeldatud komponentidest kokku segatud, kindlatele parameetritele ning taimejuurtele vajaliku kasvuruumi mahule vastav juurekeskkond. Kasvumuld on puittaimede istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld. 6.1. Erinevate kasvupinnaste iseloomustus Allpool antakse erinevate kasvupinnaste lühiiseloomustus; konkreetsed parameetrid nende kasvupinnaste valmistamiseks esitatakse õppematerjali lisades olevates tabelites ja joonistel. 73 6.1.1. Üldotstarbeline kasvupinnas