On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
Muna mass Braama (........................ Heledad ja Roosa 120 55-65 .) tumedad hari,liha omadused väga head Faveroll (........................ K Lõhevärviline Suure .) a ; kasvulised,j n alad 5 a varbalised,s ulgedega 3 kaetud; - 3 , 5 K u
tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret) Prunus avium maguskirsipuu (lehed on suured, munaja-eliptilise või äraspidise kujuga , saagja servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret) Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised)
pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longushelmikas, verevkurereha, varretuohakas, metskastik, mägitarn, sulg-arulustejt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo(kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglase kasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainete vaesematel liivmuldadel, madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt
porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti
Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein. Neid tuleb kasutada kui niitelisi taimi. Lehtede massi indeks on lehe pinna suurus 1 m2 kohta. Kult taimedel on lehepinda 1 m2 kohta 9-10 m2. Sellest suurema lehtede arvu korral vajaksid heintaimed väga palju toitaineid
Ning kasutati ka inbriidingut. 30-te põhiteema oli soode üles harimine ja kuivendamine. Ja kuna traktoreid ei jätkunud, siis hakati tori hobust kasutama. 1920 loodi ju Viljandisse tori hobuste Kasvatuselts. Mandri-Eestis muutus tori hobune põhihobuseks. Selleks toodi sisse 5 postjee-bretooni täkku 1937 aastal. Nemad jäid postjee- bretooni liini alustajateks. Uhke(hea iseloom,korrapärane eksterjöör, hea töövõime) Loots, Virk(tugev ja sammur) , Tugev, Sammuv, Lembo(kõrge kasvulised ja suured hobused- nende veri pääses võimule peale II maailmasõda. Postjee-bretooni ristandid olid tüsedamad ja mitte nii hea välimusega. Peale 1936. aastat tuli tori tõust uus periood. Tänapäeval ollakse arvamusel, et see postjee-bretoonide toomine oli viga. 1959-1973 sulandusid Tb ja Ta ühtseks Toriks. Hannover, inglise täisvereline, trakeen-lubatud kasutada tori tõus Viimane periood oli 1973-1990 oli tori univesrsaali ja ratsatüübi vahepealne. Kuni aastani 1995
7. Iseloomustage rohurinnet! (indikaatorliigid) 8. Loetlege loometsades kasvavaid samblaid ja samblikke! 9. Millistes Eesti piirkondades kasvavad loometsad? 10. Missuguste puuliikide kasvatamiseks sobivad looalad? 11. Loetlege loometsades esinevad metsatüübid (tähtsaimad taimekooslused)! 2. NÕMMEMETSADE TÜÜBIRÜHM Nõmmemetsad on enamasti levinud rannikualade luiteliivadel ja mõhnastikel. Eesti metsadest moodustavad nõmmemetsad 1%. Need metsad on hõredad ja aeglase- kasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud. Boniteet nõmme- männikutes on IV V. Siin kasvab ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m ja seepärast on mulla pindmised kihid väga kuivad. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Nõmmemetsades eristatakse kaks kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 2.1. SAMBLIKU KASVUKOHATÜÜP ( Sm)
annaabi.ee 
