Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon, Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon, Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon, Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad
Lehtpuudel: 1)valgemädanik- ühtlaselt kiire areng; 2) pruunmädanik- alates 60% areng aeglustub. Lämmastiku tähtsus puidus.0.03-0.1% Puidu C ja N suhe on üldiselt 350/1 kuni 500/1. mida suurem on N sisaldus, seda suurem on puidu kadu. Puidu N sisaldus sõltub otseselt puidu parenhüümi rakkude hulgast. Mida rohkem on parenhüümirakke, seda kõrgem on N sisaldus ja seda kiiremini puit laguneb. Madal N sisaldus puidus, muudab puittaimed konkurentsivõimeliseks halbades kasvukohatingimustes. Lisaks sellele on puu võimeline transportima N puu seest väljapoole. Puitu lagundavad seened elavad N defitsiidis (N lisamine suurendab puitu lagundavate seente kasvamise kiirust). Viljakehad sisaldavad ja nõuavad tekkeks rohkem N kui vegetatiivne mütseel. Kõrgem N sisaldus on seene eostes. Lisaks puidule võivad seened saada N ka puidu väliselt, nt tungivad mitmete seente hüüfid mulda ja ammutavad N mullast. Külmaseene hüüfid suudavad läbida pikki vahemaid ja transportida N
Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust
liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. Ordinatsioon Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. Sotsiatsioon Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. Assotsiatsioon Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. Formatsioon -L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:Süntaktsionid -"Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." TÕENE V. -Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal
Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks. Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile
Seevastu on aga lodumetsas mulla vee hapnikusisaldus rahuldav, kõikudes 0,9...3,3 cm3 1 liitri kohta. Mineraalmaal, mis liigvee all ei kannata, sisaldab põhjavesi 1 liitri kohta 4...8 cm3 hapnikku. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega
puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades (sambliku kasvukohatüübis) valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas valdavalt turbasamblad. Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu liigilisest koosseisust ja vanusest (arengustaadiumist). Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimestiku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne
Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas valdavalt turbasamblad. Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu arengustaadiumist. Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimeku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna
annaabi.ee 
