toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus
- Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide
põhjal püütakse algolukorda taastada
- Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk:
o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale)
o Oksendamine (väljastab mürki vms maost)
o Sünnitus
Energiabilanss
- Saadava ja kasutatava energia suhe
o Tasakaalusatatud E=A(ainevahetus)+K(kasvuenergia)+M (soojuskadu)+
V(seedimata toidu sisse jäänud energia)+ U (uriiniga välja minev energia) + T (töö)
o Negatiivne E
m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrde- põrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine.Intensiivses seakasvatuses võõrutatakse põrsad keskmiselt 4 (3 -- 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 -- 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga
Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine.Intensiivses seakasvatuses võõrutatakse põrsad keskmiselt 4 (3 — 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 — 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga
Kui põrsastele hakatakse andma vedelat sööta, kulub vett vähem, kuid puhas joogivesi peab pidevalt saadaval olema. Tavaliselt joodetakse põrsaid pärast söötmist. Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine. 2 Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni
mistõttu emise lamades ei teki kunagi verepaisu. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine. Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, s.o. põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20ni, suurema arvu puhul alaneb nende kasvuhoog
Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel (Järve ja Eskla 2009). Kujunduslõikus. Sellega aidatakse noorel puittaimel kasvatada tugev ja terve võra, et see ei muutuks ohtlikuks inimestele ega materiaalsetele väärtustele ning võimaldaks puul valitud kohas hästi kasvada. Ideaaljuhul on puu kujundamine selle liigile iseloomuliku võrakuju säilitamine, parandades vaid olulisemaid tekkida võivaid kasvuvigu. Noorel puul on lõigatavad oksad veel peened nind kasvuenergia tugev, et taastuda ka pärast paljude okste äralõikamist. (Järve ja Eskla 2009) Hoolduslõikus. (ka harvendus- või sanitaarlõikus) Tehakse puude ja põõsaste ülejäänud eluea jooksul. Võrast eemaldatakse pidevalt haiged, kuivanud murdunud ning segavad oksad ja soovitavalt kohe, kui neid märgatakse. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. (Järve ja Eskla 2009) Vormilõikus. On taimedele mingi kunstliku kuju andmine ja perioodiliselt lõigates selle säilitamine
talunike tulude suhteline langus võrreldes teiste majandusharudega. 3.Põllumajandusliku tootmise iseärasused 1)ettevõtlusvormide paljusus, on ühisettevõtted, aktsiaseltsid, ühistud jt; 2)maaviljelust vaadelda kui hankivat tootmisala ja loomakasvatust kui väärindavat e töötlevat ala; 3)tootmisprotsessi läbipõimumine looduslikuga, põllumajanduse inimtöö on suunatud loodusjõudude ja taimede ning loomade eluliste funktsioonide (kasvuenergia, arenemine, paljunemine) vahetule kasutamisele toodangu saamise eesmärgil. Produktiivvahendid (maa, taimed loomad) on üheaegselt nii tööobjektid kui ka töövahendid; 51 4)tööaeg on tunduvalt lühem kui tootmisaeg; 5)tootmise hooajalisus ja tootmine suurel territooriumil. 4.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused(turu ja tootmiskitsendused)
annaabi.ee 
