rakus. Normaal hapniku tingimustes on HIF-1alfa peaaegu olematu rakus ja seda ei ole võimalik aparaatidega leida. Sarnaselt hüpoksiaga on nikkel tugev HIF-1alfa valgu stabilisaator ja sellest sõltuvate transkriptsioonide aktivaator, inhibeerides selle hüdrolüüsi. Selline hüpoksia signaalide aktivatsioon ja raku metabolismi oleku muutus mis matkib jäävat hüpoksiat on üks variant nikli kantserogeensusest, kuna hüpoksia seisund on tavaline kasvajates, sest muundunud rakud kasvavad kiiremini, kui veresooned neisse hapniku kanda jõuavad. Selline olek aktiveerib geene mis laseb rakkudel ületada toitainete puudust, eemalduda kahjulikust metaboolsest mikrokeskkonnast või stimuleerida angiogeneesi. Rakulised reaktsioonid hüpoksiast tulenevale stressile on raku kasvu inhibeerimine ja kui kahju rakule on taastamatu, siis aktiveerib apoptoosi. Kasutatud kirjandus http://books.google.ee/books?
inuliin. · FOS · FOS stimuleerivad kasulike piimhapebakterite kasvu, on mittekariogeensed (madala kalorsusega magustajad); · Euroopas tarvitatakse päevas ca 3-11 g FOS (nisu, rukis, mesi, küüslauk, sibul, banaanid); Selts Actinomycetales Actinomyces · 1877. a. avastas Bollinger mikroobi, mis põhjustas veistel lõualuus ja keeles kasvajataolisi moodustusi. Nendes "kasvajates" leiti kristaljaid struktuure, druuse, mida hakati nende kollase värvust tõttu nimetama väävligraanuliteks. · Need graanulid koosnesid tegelikult Actinomycese hüüfidest. Sai nime · Actinomyces bovis. Hiljem avastati sarnane haigus ka inimestel ja haigusetekitaja sai nime A. israelii. levik · Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus
põhjustatud näiteks mutatsioonist. (Kas somaatiline mutatsioon, mille läbi üks või teine proto-onkogeen aktiveeritakse, on kasvaja moodustumise seisukohalt esmane või eelneb sellele teisi muutusi DNA tasemel, pole veel päris selge.) Protoonkogeenide aktivatsioon võib toimuda punktmutatsiooni, kromosoomiaberratsiooni või amplifikatsiooni läbi. Proto-onkogeen võib konverteeruda onkogeeniks translokatsiooni, deletsiooni, inversiooni või duplikatsiooni läbi. Senini on kasvajates kirjeldatud üle saja erineva retsiprookse translokatsiooni, millede murrukohtade geenide kloneerimine on paljudel juhtudel viinud vähi tekkel osalevate geenide identifitseerimisele. Translokatsiooni või inversiooni tagajärjel võivad proto- onkogeenid aktiveeruda tänu asetumisele antud rakus aktiivse promootori või enhanseri kõrvale. Nii tsütogeneetilised kui ka molekulaargeneetilised uuringud on näidanud, et mõned protoonkogeenid on kasvajakoes esindatud paljude koopiatena.
tuumorsuppressorites on omakorda mutatsioon, mis viib alles siis kasvaja tekkeni. Vähk – onkogeenid on üleekspresseeritud; samas rakus on tuumorsuppressorid muteerunud ning kiirelt paljunevad rakud hakkavad liikuma – siis on tegemist pahaloomulise kasvajaga. Erinevad mutatsioonid annavad kokku vähi. Kontaktinhibitsioon – rakud tunnetavad üksteist ning kontaktis olles enam ei jagune. Kasvajates kontaktinhibitsiooni mehhanism kaob. Radioaktiivne kiirgus ja kemikaalid tekitavad palju mutatsioone, mis takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid. Apoptoos – kontrollitud rakusurm. Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub.
Tuumade arv: 1. tuum puudub N:erütrotsüüdid imetajatel 2. üks tuum enamus rakkudel 3. kaks tuuma kingloomal a) suur tuum juhib elutegevust b) väike tuum vastutab paljunemise eest 4. palju tuumi ühes rakus N: vöötlihasrakud, alamad hallitusseened. Tuuma kuju ja mõõtmed: 1. enamasti ümar või ovaalne 2. piklikes rakkudes välja veninud 3. omalaadne kuju: a) leukotsüütides b) halvaloomulistes kasvajates 4. hõlmab rakus 10-20% 5. Sugurakud erandiks: a) munarakus 1-2% võtab enda alla b) spermides kuni 50%, kuna tsütoplasmat on vähe 14. Kromosoomid · asuvad raku tuumas · jagatakse sarnasuse alusel paaridesse nn homoloogilised kromosoomid · kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist - DNA seotud valkudega histoonidega. 17
Onkogeenide produktid on kasvufaktorite retseptorvalgud. Umbes 20% naistest omab metastaseeruvate rinnakasvajate tekkes olulist osa mängivat onkovalku erb perekonna EGF retseptori HER2 üleekspressiooni, viimased annavad liiga palju signaale selleks, et rakud jaguneksid – tekib vähk. 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk) Onkogeenide valgud kui signaaliülekande teede valgud. Ras geen on muteerunud väga paljudes kasvajates. Ras on G - valk. G - valkudest on tuntuim onkogeen ras, mille mutantne vorm on püsivalt rakus seoses GTPga (ras - GTP) ja mis on seetõttu aktiivne ning mis omakorda aktiveerib paljusid teisi valke - ensüüme signaaltees, mis lõppkokkuvõttes aktiveerib transkriptsioonifaktoreid. Muteerunud Ras geeni valk on hüperaktiivne ja aktiveerib signaaltee ilma, et rakk vajaks kasvufaktorit, mis indutseeriks raku jagunemist.
lookuses transkriptsiooni indutseerides repressiivse kromatiini oleku, mis toimub polycombi kromatiini remodelleeriva kompleksi PRC2 tööle panemisega. HOTAIRi 5’ots interakteerub polycombi valguga PRC2 ning selle tulemusena reguleerib kromatiini olekut. HOTAIRi 3’ots interakteerub histooni demetülaasiga LSD1. Tulemusena toimub HOXD geenide epigeneetiline vaigistamine. Seda geeni ekspresseeritakse kõrgel tasemel kasvajates. • Antisense RNA • • RNA interferents – liigid ja üldpõhimõtted miRNA – on vajalikud et geeniekspressiooni sihipäraselt reguleerida. Argonaudiga moodustub RISC kompleks. Neil on omad geenid, sünteesitakse RNAP II poolt. miRNAdel on osaline komplementaarsus märklaud-RNAga 3’mittetransleerivas osas. Dicer lõikab pre-miRNA lühikesteks RNAdeks. Lõikamise järgselt tekib dupleks, millest üks ahel on
Selle geeni produkt on valk, mis blokeerib Wnt raja aktiveerumise muteerunud Apc – pidev ülemäärane Wnt signaal Lgr5 – tüviraku markeriks, selle geeni produktid soodustavad rakkude jagunemist; Lgr5 valk - G-valkudega seotud transmembraanne retseptor, selle valgu ekspressioon on iseloomulik tüvirakkudele β-kateniin – rakkudes tavaliselt madalal tasemel – kui tahetakse takistaad rakkude jagunemist, suunatakse β-kateniin lagundamisele. Kasvajates on βkateniini tase suurenenud – βkateniini ei fosforüleerita, ei saa seonduda APC’ga Onkogeenid soodustavad rakkude jagunemist (kasvaja kontekstis) Tüviraku kontekstis: tüvirakud sooles ja nahas on reguleeritud Wnt signaalirajaga Karvanääpsu rakud. B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke.
sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk purustatakse kiiresti, 30-60 minuti jooksul. Geen ced-9 aga omab vastupidist efekti - on apoptoosi suppressor. Selle üleekspresseerimine takistab raku apoptoosi, selle geeni väljalülitamisel aga toimub apoptoos ka nendes rakkudes, kus see ei tohiks toimuda. Ka sellel geenil on teada homoloog imetaja rakkudes, selleks on onkogeen Bcl-2. Selle üle-ekspressioon on täheldatud paljudes kasvajates. See on näide sellest, kuidas apoptoosi blokeerimine võib olla üheks vähitekke põhjuseks. Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1.Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2.Hakkab kondenseeruma kromatiin, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3.Kondenseerub tsütoplasma, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid
Ja võimaldab seega Bax/Bac poolt apoptoosi. Tekitavad poori mitokondri membraani , cyt c vabaneb ja seostudes Apaf1 valguga aktiveerib kaspaaside kaskaadi. BAD fosforüülimine on anti- apoptootiline ja defosforüülimine apoptootilise toimega. /lihtsam on konspektist lugeda/ 13.)Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises: Apoptoosi mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks kasvajad, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Kasvajates on sageli apoptoos pärsitud, näiteks liigse anti apoptootilise valgu Bcl2 hulga tõttu (Bcl- B-lymphocyte lymphoma). ~50% kasvajatest on muteerunud p53 valk, mis pidurdab rakutsükli DNA kahjustumisel. Mutatsiooni korral jagunevad ka kahjustatud DNA-ga rakud. mutatsioonid välise apoptoosiraja valkudes (Fas ligand, Fas retseptor jne) võivad põhjustada lümfotsüütide hulga kasvu, mis omakorda põhjustab autoimmuunhaiguste (antikehade produtseerimine lümfotsüütide poolt omaenese
annaabi.ee 
