Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasutusvaldkonnast" - 13 õppematerjali

Autoriõigus
2
pdf

Autoriõigus

AUTORIÕIGUS 1. Mida tähendab lühend EAÜ? Lühend EAÜ all on silmas peetud Eesti Autorite Ühingut. 2. Mida tähendab mõiste autoriõigus? Autoriõigus on teose looja ainuõigus enda teosele pärast selle ilmumist ja mille kasutamiseks peavad kõrvalised isikud selle kasutamise eest tasuma. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehtib terve teose looja eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Väga vana muusikateos võib autoriõigusega kaitstud olla siis, kui teda on töödeldud või muudetud. 5. Milliselt internetilehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastused autoriõiguse küsimustele leiab siit: https://www.eau.org/ 6. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ all on mõeldud Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 7. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis. 8. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika av...

Õigus → Autoriõigus
7 allalaadimist
Internet
10
doc

Internet

Interneti ajalugu · Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. · Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. · Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks.

Informaatika → Arvutite riistvara alused
128 allalaadimist
Internet
16
doc

Internet

Ajalugu Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
3 allalaadimist
Lühidalt arvutilingvistikast
9
doc

Lühidalt arvutilingvistikast

Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus ­ elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest.

Eesti keel → Eesti keel
31 allalaadimist
Detailide pikkedeformatsioonid
9
pdf

Detailide pikkedeformatsioonid

kus: [l] varda lubatav pikkuse muutus (pikenemine või lühenemine), [m]; [u] varda mingi punkti lubatav siire, [m]; [] varda lubatav suhteline joondeformatsioon. Jäikustingimus on tavaliselt tingitud detaili (varda) Jäikustingimus on vähem ja/või konstruktsiooni töötingimustest ja/või range, kui kasutusvaldkonnast. Sõltumata sellest, kas tugevustingimus jäikustingimused on sätestatud või ei, tuleb alati teha tugevusarvutus. Priit Põdra, 2004

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
8 allalaadimist
Detailide vaandedeformatsioonid
9
pdf

Detailide vaandedeformatsioonid

[rad]; [] vardale või selle osale lubatav suhteline väändenurk, [rad]; Jäikustingimus on tavaliselt tingitud detaili (varda) Jäikustingimus on vähem ja/või konstruktsiooni töötingimustest ja/või range, kui kasutusvaldkonnast. Sõltumata sellest, kas tugevustingimus jäikustingimused on sätestatud või ei, tuleb alati teha tugevusarvutus. Priit Põdra, 2004

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
12 allalaadimist
Ripplaed
16
doc

Ripplaed

- kipsist valmistatud siledad või perforatsioonidega moodulplaadid, mis asetatakse tavalisele nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste tõttu olles lisaks tulepüsivad ning niiskuskindlad on äärmiselt laia kasutusalaga. Alates

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
42 allalaadimist
Reaalajasüsteemid
14
docx

Reaalajasüsteemid

reageerimisele, isegi kui kiire vastus või toimimine on eelistatud. Reaalajasüsteem võib olla rakenduses, mis on seotud näiteks kriitilise ülesandega. Arvuti peab jälgima ja juhtima reaalse maailma füüsikalisi protsesse. Osad protsessid on looduslikud ja ülejäänud on inimese loodud tehislikud protsessid. Arvuti tegevus ja kiirus peab olema suurem kui reaalse maailma protsessi toimumise kiirus. Antiblokeerumise süsteem ehk ABS on lihtsaks näiteks ühest tavalisest reaalajasüsteemi kasutusvaldkonnast, kus süsteemil on minimaalselt lühike aeg reageerimiseks, et rattad pidurdaksid stabiilselt. Arvutused nimetatakse ebaõnnestunuks, kui need ei ole tehtud enne ajalist piirangut, kus ajaline piirang on relatiivne sündmusega. Kui arvutus ebaõnnestub, siis peab süsteem selle uuesti kordama ning see peab toimuma enne ajalist piirangut, seega peab arvutus olema mitmeid kordi kiirem ajalisest piirist. Termin reaalaeg tuleneb selle kasutusest varajase reageerimisega, mis tähendab, et arvuti

Muu → Ainetöö
62 allalaadimist
Detailide paindedeformatsioonid
14
pdf

Detailide paindedeformatsioonid

kus: [] elastse joone lubatav pöördenurk (mingis kohas), [rad]; [v] varda lubatav läbipaine (mingis kohas), [m]; Jäikustingimus on tavaliselt tingitud detaili (varda) Jäikustingimus on vähem ja/või konstruktsiooni töötingimustest ja/või range, kui kasutusvaldkonnast. Sõltumata sellest, kas tugevustingimus jäikustingimused on sätestatud või ei, tuleb alati teha tugevusarvutus. Priit Põdra, 2004

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
20 allalaadimist
Rakenduselektroonika konspekt
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab Rakenduselektroonika 3 regeerima ka kiiretele signaali muutustele. Ülemise sageduspiiri konkreetne väärtus sõltub kasutusvaldkonnast. 1.1.3. Ribavõimendi Ribavõimendi võimendab signaale ainult teatud kindlas sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2. Kusjuures see võimendatav ribalaius võib sõltuvalt kasutusalast olla erinev ja ka võimendatavate sageduste väärtus võib samuti olla erinev sõltuvalt

Tehnika → Elektrotehnika
156 allalaadimist
Krüptokontseptsioon
52
docx

Krüptokontseptsioon

Kaitsmist vajavate andmete identifitseerimine Kõigepealt tuleb määratleda, milliste ülesannete täitmiseks hakatakse krüptoprotseduure kasutama ning millist liiki andmeid soovitakse seeläbi kaitsta. Krüptoprotseduuride kasutamise vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel (vt lisaks M 3.23 Sissejuhatus krüptograafia põhimõistetesse): - andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamine, - autentimine, - saate ja vastuvõtu kinnitus. Sõltuvalt kasutusvaldkonnast võib olla mõttekas kasutada erinevaid krüptoprotseduure nagu nt krüpteerimine või räsimine (hash). Krüptoprotseduuride tüüpilisteks kasutusvaldkondadeks on: 1. Lokaalne krüpteerimine, 2. Side turvamine kasutustasandil ja edastustasandil, 3. Autentimine, 4. Ümberlükkamatus, 5. Terviklus. Järgnevalt on toodud mõningad näited krüptoprotseduuride erinevate tüüpiliste kasutusvaldkondade kohta: - PC kõvakettale on salvestatud andmed, mida soovitakse krüpteerimise abil kaitsta

Informaatika → Andmeturbe alused
42 allalaadimist
Rakenduselekroonika
50
doc

Rakenduselekroonika

mille puhul tekib võimenduse langus ­3dB (Joonisel 2.10.1 näidis tugev ts) Kui me suurendame tagasiside ahela muutmisega võimendustegurit siis nihkub võimendi ülemine sageduspiir madalamatele sagedustele. (joonisel 2.10.1 näidis nõrk ts). Juhul kui saadud ülemisest sageduspiirist ei piisa tuleb võtta kasutusele suurema transit sagadusega opvõimendi. 2.11 Opvõimendite rakendusi Oma nimetuse on opvõiendi saanud esmasest kasutusvaldkonnast kuna tema abil on võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone see on liitmist lahutamist diferentseermist integreerimist jne. Summeeriva võimendi baas lülituseks on inventeeriv võimendi. Joonis 2.11.1 I1=U1/R1 I2=U2/R2 I3=U3/R3 Its=-Uvälj/Rts Its=I1+I2+I3 -Uvälj/Rts=U1/R1=U2/R2=U3/R3 Uvälj=-(U1 Rts/R1+......+U3 Rts/R3) Kuni takistuseni R1-R3 võrdsed siis toimub pingete liitmine ühesuguses

Elektroonika → Rakenduselektroonika
129 allalaadimist
Eesti keel ja kirjandus
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Teksti vastuvõtt Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi ja reklaamianrid), nende eesmärgid. tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide reklaamianreid), nende põhijooni ja lugemine ja võrdlemine. kasutusvõimalusi; teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti Kõne kuulamine, märkmete tegemine. kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide esitamine. stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist; Tekstist olulisema teabe ja probleemide teab peamisi mõjutusvahendeid; leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine. Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun