Peegeldus fikseeritakse sensorite reas ja edastatakse sealt ADC töötlemiseks. Sellise tehnoloogia eelis on väikesed mõõtmed (Puudub liikuvate lambi ja peeglite süsteem) ja seetõttu on võimalik luua väikeste mõõtmetega ja vajadusel ka kaasaskantavaid seadmeid. Puudusena on CIS tehnoloogia puhul ära märgitud, et skaneerimise pildikvaliteet on kehvem ja kui skaneeritav dokument ei ole sile, muutub pilt hägusaks. Joonis Skannerite liigid Skannerid jagunevad oma kasutusotstarbelt erinevat liiki seadmeteks, millest enamlevinud on tasaskanner ehk lauaskanner, lehesööturiga skanner, trummelskanner, projektsioonskanner, kassaskanner ja käsiskanner. Lauaskanner üks levinumaid skannerite liike ning neis kasutakse enamasti standardset CCD tüüpi tehnoloogiat. Lauaskanneri modifikatsiooniks võime lugega ka multifunktsionaalset kontoriseadet (printer-skanner-koopiamasin), mille funktsionaalseimatel mudelitel on lisatud skaneerimisseadmele ka lehesöötur.
reaktsioonide tulemusel. 43. Mida kirjeldavad bensiini kvaliteedinäitajad- faktiliste vaikude sisaldus ja induktsioonperiood? keemilist sisaldust. 44. Nimetage diislikütust iseloomustavaid kvaliteedinäitajaid. tihedus, tsetaaniarv, kinemaatiline viskoossus, määrimisvõime, leekpunkt, hägustumispunkt, külmafiltri ummistuspunkt, väävlisisaldus, vee ja tahkete osiste sisaldus, oksütatsioonistabiilsus. 45. Kuidas jaotatakse päritolult ja kasutusotstarbelt diiselmootoreid? päritolult: fossiilset päritolu, taimsetest või loomsetest õlidest toodetud; kasutusotstarbelt: kiirekäigulised, keskmisekäigulised, aeglane diisel 46. Mis eesmärgil erimärgistatakse diislikütust ja kerget kütteõli? Erimärgistatud kerget kütteõli(sama diisel) lubatud kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, kütmisel ja elektrienergia tootmiseks. et saaks odavalt vastavaid toiminguid teha 47
Tualettpaber kollased lapid - toiduainete eeltöötlusega kokkupuutuvad pinnad Kätekuivatuspaber 2 Harjad Ämbrid Kasutusotstarbelt jagunevad harjad: Hea ämber: Kuivpühkimisharjadeks (põranda- ja mööbliharjad) põrandaharjad (pikavarrelised, poolpikavarrelised, lühivarrelised). Kerge mööbliharjad (tugevad harjased pehmele mööblile ja pehmed harjased Ei kolise kõvakattelisele mööblile)
Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja kõigist väljaminekutest (kaasa arvatud mittetagastatavad maksud), mis on vaja teha põhivaraobjekti sihipärase kasutuselvõtmiseni. Materiaalse põhivara eest järelmaksmisega tasumisel on põhivaraobjekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 18 Materiaalse põhivara soetamine Kui vara soetatakse mitterahalises vahetustehinguna mingi teise vara eest ning tegemist on kasutusotstarbelt erilaadsete varadega, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks üldjuhul tema reaalväärtus. Kajastatakse vahetusprotsessi tulem kasum või kahjum. 19 Materiaalse põhivara soetamine Kui on tegemist kasutusotstarbelt samalaadsete varade vahetusega, eeldatakse, et vahetatavad väärtused on võrdsed ning kasumit või kahjumit ei teki. Juhul kui materiaalse põhivara ühik koosneb sellistest
Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. üldotstarbelised takistid. 2. täppistakistid (mõõteriistades). 3. ülitäppistakistid (kontrollmõõteristades). 4. Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega. 5
tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana 6. Mida nimetatakse legeerimiseks? Viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid 7. Millistesse gruppidesse ja alagruppidesse liigitatakse oma kasutusotstarbelt ja omadustelt terased ( teraste liigitus )? konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja eriomadustega terased 8. Konstruktsiooniteraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Ehitusterased Masinaehitusterased 9. Ehitusteraste omadused ning kasutusalad? Kuni 0,2%C ja (Si ja Mn 1…2%) 10. Masinaehitusteraste iseloomustus ning kasutusalad? 0,1...0,25%C ja pinnakiht tsementiiditakse 11. Tööriistateraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad?
Kui riskihinnangut pole tehtud, on võimalik nõu küsida oma töödejuhatajatelt, pädevast ohutusfirmast ning töötervishoiukonsultantidelt, mille eest peaks kinnas kaitset pakkuma. Oluline on meeles pidada, et kaitsma ei pea ennast ainult väga tõsiste vigastuste eest ka kerge korduv kontakt võib vähendada käe liikuvust ning piirata nende tunnetust. Seejärel peaks välja selgitama, missugustele nõuetele peavad vastama kaitsevahendid. Töö- ja kaitsekindad on kasutusotstarbelt jaotatud kolme kategooriasse: I kategooria kindad on mõeldud minimaalsete riskide puhuks, need on lihtsad kaitsevahendid, mida kasutatakse enamike üldtööde tegemisel (näiteks perenaisele aia- ja majapidamistöödel, ehitusel, laotöödel, pakkimisel jne). Toode peab vastama kaitsekinnaste üldnõuetele (EN 420 standardile) ning olema varustatud CE märgistusega. II kategooriasse kuuluvad paljud kaitsekindad, sh näiteks kindad, millele kehtivad
Valge 9 9 9 10 - - K91 0,910K 91K 91K R47J 0,47 ±5 % 20R - 20 68KK 68K ± 10% MLT- MT lakitud kuumakindel metallisulam takisti MT- kuumakindel metallisulam tekisti X L=2fL MON MOH väikesetakistuslik metalloksiid takisti MUN MYH kaitsmata ülikõrgsageduslik metallsulam takisti MUUTTAKISTIS Liigitatakse kasutusotstarbelt: 1. Reguleertakistiteks mida kasutatakse helitugevuse reguleerimiseks 2. Seadmetakistus kasutatakse laboris seadme parameetrite saamiseks Muuttakistite parameetrid on samasugused nagu püsitakistitel: 1. Rn nimitakistus ja R ± % 2. Pn nimivõimsus 3. Tmax maksimum temperatuur 4. Um 5. R 6. kulumiskindlus regulaartakisti kulumiskindlus vähemalt 20000. Seadmetakistitel mitte üle 1000.
Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 12 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.7 Happeakud Ehituselt ja kasutusotstarbelt on happeakud väga erinevad. Neid valmistatakse üksikute elementidena ja akupatareidena. Joonis 3.5 EXIDE Corpration happeakupatarei tootenäide autodele ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 13 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende võlakirjade protsendimäärad on tavaliselt veidi kõrgemad riigi väärtpaberitest saadavast tulust. 11. Laenud teistest fondidest
Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende võlakirjade protsendimäärad on tavaliselt veidi kõrgemad riigi väärtpaberitest saadavast tulust. 11. Laenud teistest fondidest