.......................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Tänapäevane kiire elutempo avaldab elanikkonnale üha suuremat mõju. Vajadus pidevalt suurenevate andmemahtude ja informatsiooni kiireks ning korrektseks edastamiseks tähendavad vajadust kasutuseloleva tehnoloogia pidevaks täiendamiseks. Kui esialgu peeti märkimisväärseks loodud tehnikat ja võimalusi infoedastuseks digitaalsel kujul, siis nüüd on saanud tähtsaks nende võimaluste muutmine turvaliseks. Arvestades pidevat konkurentsi mistahes tegevusvaldkonnas, on turvalisuse tagamine kasutuselolevate seadmete puhul esmajärguline. Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule.
...............................................................12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Tänapäevane kiire elutempo avaldab elanikkonnale üha suuremat mõju. Vajadus pidevalt suurenevate andmemahtude ja informatsiooni kiireks ning korrektseks edastamiseks tähendavad vajadust kasutuseloleva tehnoloogia pidevaks täiendamiseks (1.5). Kui esialgu peeti märkimisväärseks loodud tehnikat ja võimalusi infoedastuseks digitaalsel kujul, siis nüüd on saanud tähtsaks nende võimaluste muutmine turvaliseks. Arvestades pidevat konkurentsi mistahes tegevusvaldkonnas, on turvalisuse tagamine kasutuselolevate seadmete puhul esmajärguline. Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule.
Tarbijate arv turul kasvab Tarbijate arv turul Tarbijate hind turul langeb PAKKUMINE Mõjutegur Sündmus Pakkumine S S nihe Vajalike ressursside Ressursside hinnad tõusevad (tootmistegurite) hind Ressursside hinnad langevad Kasutuseloleva Tehnoloogia täiustub, areneb tehnoloogia tase Tehnoloogia taandareneb Ootamatud sündmused Toodete, kaupade häving Tootjate (hinna muutuse) Hinna oodatav tõus ootused Hinna oodatav langus Tootjate arv turul kasvab Tootjate, müüjate arv turul
andmetele andmebaasis. Toodet märgistav numberkood transleeritakse vöötkoodiks, mida loetakse skanneriga. Masinloetava vöötkoodisümboli alla paigutatakse tootekood ka inimloetaval kujul (numberkujul). Toote/kauba/teenuse identifitseerimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid vöötkoodi sümboloogiad: EAN-14 (ITF-14, DUN-14), EAN-13, UPC-12, EAN-8 7. RFID RFID (Radio Frequency Identification) -raadiosagedustuvastus on kümendi tehnoloogia, mis tõrjub kasutuseloleva vöötkoodi. Ostukärul olevad kaubad tuvastatakse kassas ilma vajaduseta neid puudutada ja kauplemine kiireneb. RFID muutub ka Passi ja ID kaardi koostisosaks. RFID kuulub tehnoloogiate hulka, mis arvatakse enim mõjutavat inimühiskonna arengut. Traadita andmeside ja RFID üheskoos avavad rohkesti uusi võimalusi rakenduste loomiseks. koodilugeja ise mahub seejuures mobiiltelefoni korpusesse. Näiteks Eestis kasutatakse RFID süsteemi parklades kus tuvastatkse autosid RFID süsteemi abil
krundi maksumust. Nagu ka teisi kuluartikleid, nii mõjutab ka krundi maksumust nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Siiski, erinevalt näiteks suhkrust, on maa piiratud ressurss ning seega ehitamiseks sobilike kruntide arv lõplik ja ka suurenenud nõudluse puhul pole võimalik krunte mujalt juurde tuua. Seega võib mõnes piirkonnas olla väga kõrge nõudlus ja kõrged hinnad kruntidele. Igasugune ehitamine eeldab teatud hulga vaba maa olemasolu või siis kasutuseloleva maatüki vabastamist lammutamise või ümberehitamise teel. Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe. Keegi ei saa ehitada krundile omamata selleks õigust: võimalik, et soovitakse omada krunti ja saada tulu ehitusväärtusest; teises piirkonnas on krunte vähe ja paraku tuleb seal maad kasutamiseks rentida. Krundi ehitusväärtuse määravad: 1
näidatavate numbrite väiksemait järku. Täpsusklass on iga mõõteriista üks tähtsamaid parameetreid. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Mõõteriista täpsusklass võib olla antud kolmel viisil: taandatud, absoluutse või suhtelise piirhälbena. Taandatud piirhälbe kaudu defineeritakse täpsusklass järgmiselt: Mõõteriista täpsusklass on mõõteriista suurim taandatud viga kasutuseloleva skaala piires: Mõõteriistad on jaotatud kaheksasse täpsusklassi: 0,05; 0,1; 0,2; 0,5; 1,0; 1,5; 2,5 ja 4,0. Kõige täpsemad on 0,05 täpsusklassi mõõteriistad. Esimese nelja täpsusklassi mõõteriistu kasutatakse laboratoorseteks mõõtmisteks. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt 0,2; 0,5; 1,5 või 2,5
Kosteaeg, reageerimisaeg, step response time - Ajavahemik hetkest, millal mõõtevahendi või süsteemi sisendsuuruse väärtust on järsult muudetud ühelt konstantselt väärtuselt teisele kuni hetkeni, millal vastav näit jõuab ettenähtud piiridesse püsiva lõppväärtuse ümbruses. Riistmääramatus, mõõtevahendi sisemääramatus, instrumental measurement uncertainty - Mõõtemääramatuse komponent, mis on tekitatud kasutuseloleva mõõtevahendi või -süsteemi poolt. Täpsusklass, accuracy class - Kindlaksmääratud metroloogilistele nõuetele vastav mõõtevahendite või süsteemide klass, kusjuures nõuded on sätestatud kindlatel kasutustingimustel ettenähtud mõõtehälvete või riistmääramatuse hoidmiseks. Maksimaalselt lubatav mõõtehälve, lubatav piirviga, maximum permissible measurement error, maximum permissible error, limit of error - Mõõtevahendi või
tegelikult klassitsistlik fassaad on samas "mahutunnetuslikult" barokne)." Teenijatemaja keldrisse oli ette nähtud 1979. aasta projekti järgi rajada pommivarjend. /Treikelder, joonis 3/ Müüride paksuse pärast pidas Lembit Odres üheks Kolga torni tõenäoliseks asukohaks just teenijatemaja, aga mitte peahoonet. Teine põhjendus on, et Jacob De la Gardie tellis 1623-42 ehituste ajal ehitusmeistritelt varemete ja mingi vundamendi lammutamise, kuid ei tellinud kasutuseloleva elumaja lammutamist. Kolmas põhjendus on oletatavalt keskaegne müürijupp teenijatemaja küljes (vt lk 16) Danskeriga elamu paigutan teenijatemaja idatiiba (A) sellepärast, et selle põhjaseinas on sissepääs keldrisse (praegu on sissepääs trepi alt). See võiski paista Goeteerise pildil võlvkaarena. Täiesti võimalik on ka see, et danskeriga hoone jäi peahoone müüridesse (B), sest ka sel juhul poleks olnud tarvis seda lammutada
krundi maksumust. Nagu ka teisi kuluartikleid, nii mõjutab ka krundi maksumust nõudmise ja pakkumise vahekord turul. Siiski, erinevalt näiteks suhkrust, on maa piiratud ressurss ning seega ehitamiseks sobilike kruntide arv lõplik ja ka suurenenud nõudluse puhul pole võimalik krunte mujalt juurde tuua. Seega võib mõnes piirkonnas olla väga kõrge nõudlus ja kõrged hinnad kruntidele. Igasugune ehitamine eeldab teatud hulga vaba maa olemasolu või siis kasutuseloleva maatüki vabastamist lammutamise või ümberehitamise teel. Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe. Keegi ei saa ehitada krundile omamata selleks õigust: võimalik, et soovitakse omada krunti ja saada tulu ehitusväärtusest; teises piirkonnas on krunte vähe ja paraku tuleb seal maad kasutamiseks rentida. Krundi ehitusväärtuse määravad: 1
annaabi.ee 
