10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo.
Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23
Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse arvestust ainult rahalises väärtuses ning nende alusel koostatakse raamatupidamise aruanded. Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod. Analüütilisel kontol peetakse
Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid
kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 58 Kontode liigitamine, 1 Aktivakontod Passivakontod Kontraaktivakontod Kontrapassivakontod Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine,2 Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod) Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit
tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot
tulenevalt saab liigitada kontod bilansikontodeks ja kasumiaruandekontodeks (lisaks bilansile on teiseks aruandeks kasumiaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid ja kulusid). Kasumiaruande skeemid vastavalt raamatupidamise seadusele on esitatud lisas 3. Skemaatiliselt on kujutatud kontode liigitus raamatupidamisaruannete alusel joonisel 1. KONTOD Bilansikontod Kasumiaruandekontod Aktiva- Passiva- Kontra- Tulu- Kulu- Tulemus- kontod kontod kontod kontod kontod kontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- kontod kontod Joonis 1. Kontode liigitus Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK ,
c) kajastatakse raamatupidamiskandega ja konteerimisega 13. Proovibilansis tuuakse ära a) ainult bilansikontode saldod b) ainult kasumiaruandekontode saldod c) bilansikontod ja tulukontod d) kõik bilansi- ja kasumiaruandekontod 14. Vigu ei saa parandada a) täienduskirjendiga b) punase storno meetodi kasutades c) musta storno meetodi kasutades d) uue raamatupidamislausendiga 15. Kui raamatupidamislausendis on a) korrigeerimislausendist rohkem kui kaks kontot, siis on see näide b) ebaharilikust raamatupidamislausendist
annaabi.ee 
