tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Veel luuletusi: · ,,Mustroheline maa" · ,,Herilaste aasta" · ,,Peod täis kivi" "Ööviiul" (1956) Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul! Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil.
kasutamiseks dieettoiduna gluteenikutele Kasvuala Hirss (Setaria italica) Välimus ● Hirss tähistab mitut liiki teravilju ● Enamik hirsisortidel on pöörised, mitte viljapead ● Hirsiterad on väiksed ja ümmargused ● värvilt hallid,õlgkollased, punased, valged või punakaspruunid. Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus ● Külmatundlik ● Võib kasvada väheviljakatel muldadel Kasutus ● Toidu- ja söödateraviljana ● Keedetakse putru ● Valmistatakse jahu ja helbeid ● Söödetakse loomadele ja lindudele ● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) dekoratiivtaimena aedades Kasvuala Riis (Oryza) Välimus ● Riisi kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest
Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee. Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, 9 las ma olen nende tuul! Debora Vaarand Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. 5. KOKKUVÕTE
Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed,
Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil. Selle meetodi kohaselt ventileeritakse majaalust pinnast ruumidest võetava õhuga. Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming
ühtsettaksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises jalähistroopilises kliimavöötmes. Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelemntide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab eelkõige seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu. Kasvupiirkondi iseloomustavad eelkõige vähese kastevee kättesaadavus. Hirsi kasvatajateks on sageli väikefarmerid, kellel puuduvad tavaliselt vahendid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailmaturule ega kohalikule turule. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, samuti valmistatakse neist jahu ja helbeid ning söödetakse koduloomadele ja -lindudele. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hirss)
2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil. Selle meetodi kohaselt ventileeritakse majaalust pinnast ruumidest võetava õhuga. Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming
olnud. spp. tähendab, et kortslehe perekonnas on palju pisiliike ja siinkohal käsitletakse neid kõiki ühe kollektiivliigina. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: parasniisked niidud. Kortslehed on kodarpüsikud, nende lehed on sõrm- roodsed, servast 7-11 madala ümara hõlmaga. Lehepind on voldiline (nimi!), kaetud vahakihiga, mille tõttu kõrge õhuniiskuse puhul veerevad leheserva veelõhedest eritatavad veetilgad lehe keskele, jättes mulje, et tegemist on kastevee tilkadega. Õied 13 on väikesed kollkasrohelised, ilma kroonlehtedeta, lahtise nektariga. Õied koonduvad kännasjasse pöörisesse. Õitseb juunis, juulis. Seemned arenevad viljastamata, apogaamselt ja valmivad juulist-septembrini. Vilju, tupplehtedesse mähkunud pähklikesi, levitavad peamiselt kariloomad. Kasutamine: sööda- ja heintaim, aga ka ravimtaim