Kõrval üksiku rohtunud raja Inimese käsi liigub valgel lehel, Kui kirjutan, Täna ma luuletan läbi öö, on mu lugu ja sammaldund maja. nahk ja küüned, liha, sooned, luu. karjatan sõnakuulmatuid sõnu see on lihtne, mehine töö, Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes peaaegu võimatul nõlval see on harras, tõsine öö- Kasteheinad varjavad künnist. seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. vaikuse kuru kõrval. sina magad, ja mul on töö. Aastasada on möödund mu sünnist. Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Kui kirjutan, Sina magad, sa ootad last, Noor olin, läve ees muinasjuttu Pilk on muutunud ja saanud salapära. harjutan varjude valitsemist mind ei oota sa nõnda enam kanneldin, tunnid lippasid ruttu
Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 7 Kadripäeva laul KADRI KIPSIB, KADRI KAPSIB, KADRI KAHEHARULINE, KADRI KALLIS NEITSIKENE, KADRI TULNUD KAUGEELTA, ÜLE SOO JA ÜLE RABA, LÄBI PIKA PEERUMETSA, LÄBI LAIA LEPAMETSA. KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA, KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA, VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA... KADRIL KASKNE HOBUNE, TOOMINGASTA LOOGAKENE, PIHELGANE PIITSAKENE... LASKE KADRIL SISSE TULLA, KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD, KADRI VARBAD VALUTAVAD... KADRILAUL KULLAMAALT Kasutatud allikad 8 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/kadripaev/kadripev1.htm 2. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrip%C3%A4ev
1. erivarajased seemned valmivad varakevadel juba. Murunurmikas 2. Varavalmivad mis õitsevad kevade algul ja seemned valmivad suve algul. Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5. 1-aastased rohutaimed millede seeme idaneb ja valmib 1 kasvuperjoodi vältel kevadest sügiseni. Kultuur liikidest kuulub siia vai 1-aastane raihein. Looduslikest kuulub kassiristik, kuldristik. Looduslikud kult on väikese saagivõimega. 6. Samblad sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata
Samblataimel on maa-alune vars risoom. Lehed lai-munajad kuni lantsetjad, südaja alusega. Okstel on lehed kuiva ilma korral liibunud, märjalt püstised ja kaharad. Tüviksammal kasvab niisketes kuni märgades kasvukohtades nii lagedal kui ka metsa all. Raiestikud uuenevad peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja kaskedega, harvem saarega. Alustaimestikus valitsevad sõnajalad, naat, angervaks, seaohakas, ojamõõl, roomav tulikas, kõrvenõges, kasteheinad, mets-pajulill, luht-kastevars. Levik: piiratud aladel, peamiselt Kirde-, Kesk-, Ida- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: sõnajala-kaasik, sõnajala-sanglepik, sõnajala-kuusik, sõnajala- haavik, sõnajala-saarik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID SALU- JA LAANEMETSADES 43 I kategooria: jalgtarn (Tilleoru maastikukaitseala, Keila ümbrus, Karula Rahvuspark),
Arengukiirus
1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu
püsikluste
2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas-rebasesaba, kerahein
4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein
Heintaimede kasvulaad
A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas
rebasesaba
B: Alusheinad: Valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein ,kasteheinad
C: Puhmikulised: punane roosa ristik, lutsern, nõiahammas, timut, harilik aruhein,
D: Võsundilised:
Muulastiku niiskusolud:
A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
B: <<<<
Kõnelagin ja seletamine. KARJALAPSED (kargavad jaanitule ümber ja laulavad.) Puhas püha Jaanikene, hoia minu karjakest karja minnes, koju tulles! Hoia metsa kahju eest, õpeta sa põõsa tagant karja haljast heina sööma! (Kilkavad) Jaanike! Jaanike! (ja jooksevad laiali.) VANALDANE MEES (võtab midagi pihuga maast ja pillub tulle). Tutrad tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu peale! Sarvemäng näitelava taga; tuttav lehepilli-lugu. I TÜDRUK. Tammaru Margus! II TÜDRUK. Margus jah! Tema lehepilli-lugu! Mõned jooksevad vastu, teised teevad pilliloo järgi lühikese jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAINE tulevad. Mõlemad viimased jäävad ettepoole, vanemate inimeste juurde seisma. Teretamine ja elav liikumine, aga ka - peade kokku-pistmine ja sosistamine.
Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa kasvukohatüübi omaga. Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad, vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga. Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars. Mustika-kõdusoo on tekkinud tavaliselt vähemviljakast siirdesoost või siirderabast pikaajalise kuivendamise mõjul. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on viljuva mustika lausaline levik. Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna esineb kuusk.
rendsiinal, leostunud, leetjal või ka gleistunud leetjal mullal. Pärisaruniidud on enamasti puisniidud, kus puurinde liituvus võib olla kuni 0,3. Nad on kujunenud salumetsadest, harvemini liigirikkamatest laanemetsadest. Lisaks arukasele ja haavale kasvab kohati tamme ning saart. Rohurinne on tihe ja väga liigirikas, seda jaotatakse paljudeks kooslusetüüpideks. Ohtraimad on kõrrelised (lamba- ja punane aruhein, nurmikad, kasteheinad, keskmine värihein, maarjahein, rohkesti kasvab ka liblikõielisi (ristikud, humal- ja sirplutsern, aas-seahernes jt) ja rohundeid (harilik härghein, võililled, kortslehed jt). Erinevate aruniitude tunnustaimi: Nõmmnelk, kuldkann, kortsleht, aasnurmikas, lõhnav maarjahein, mägiristik Lamminiitude klass Lamminiidud ehk luhad paiknevad jõgede ning järvede üleujutatavatel lammidel. Neile on iseloomulikud lammi-kamar-, lammi- glei- või lammi-madalsoomullad. Lamminiitude
annaabi.ee 
