Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju II:ringkonnakohus-vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras Seadustest kinnipidamine ja tidesaatva võimu seaduslikkus Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline. Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt ..see peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine Riigivõimu sekkumine isikuu ellu on piiratud Formaalne õigusriik-seadusriik Õigusriigi materiaalsed tunnused
· Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist · Sinna kuulub igast liikmesriigist 1 kohtunik
kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju II:ringkonnakohus-vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras Õigusriigi materiaalsed tunnused Need on: • käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust. • ülipositiivse õiguse tunnustamine • seadusandja seotus konstitutsiooniga. See realiseerub kohtuliku kontrolli võimalusega.
määruskaebusega vaidlustatakse. Erinevalt apellatsioonkaebusest (TsMS § 652) võib määruskaebuses ringkonnakohtule TsMS § 662 lg 3 järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise. 35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele
Kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Maa-ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-kriminaal-ja väärteoasju. Harlduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras. Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus iseloomustab õigusriiki samuti ormaalsest küljest. Õiguslik kaitse sültumatute kohtunike poolt peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Kodanikel peab olema õigusriigis võimalik pöörduda õiguslike vaidluste lahendamiseks kohtu poole. Kohtud peavad olema sõltumatud nii isikuliselt kui objektiivselt.
Õigust mõistab üks kohtunik. Edasi võib kaevata apellatsiooni korras teise astme kohtusse. 2. Ringkonnakohus (harju tartu viru). Esitatakse apellatsiooni korras ringkonnakohtus kus mõistavad kohut kolm juristiharidusega inimest. Vaatavad läbi kõik kohtumaterjalid ja tõendid. Ringkonnakohus tühistab või muudab esimese astme kohtu või saadab materjalid tagasi maakohtusse. 3. Riigikohus. Asub Tartus. Kassatsioonikorras ringkonnakohus ei uuri enam tõendmaterjali õigsust, vaid ringkonnakohus vaatab aint seda, et kas madalama astme kohtud pidasid kinni kohtupidamise reeglitest. Võib saata materjalid tagasi madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil
peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul oli kaks ülesannet. Esiteks oli ta apellatsiooni ehk teise astme kohtuks
peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul oli kaks ülesannet. Esiteks oli ta apellatsiooni ehk teise astme kohtuks
Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju II:ringkonnakohus-vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras Seadustest kinnipidamine ja tidesaatva võimu seaduslikkus Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline. Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt ..see peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine Riigivõimu sekkumine isikuu ellu on piiratud Formaalne õigusriik-seadusriik 13.2.2Õigusriigi materiaalsed tunnused
annaabi.ee 
