SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast.
klaviatuurile) või ei tingiks teenindajal pidevalt juuste sättimist kõrva taha või niisama kohendamist. Jumestus ei tohi olla väljakutsuv, sõrmeküüned ei tohi olla pikad, värvilised ja silmatorkavalt kaunistatud, liigsed ehted ei ole lubatud. Siin on jälle erisused kauplustes: kui müüja puutub otseselt kokku toidukaubaga (letiteenindaja), siis on nõuded karmimad ja paika pandud ka seadusandlike aktidega, tööstuskaupade osakonnas ning püsivalt kassapidajana töötades on nõuded leebemad. Esmane isiklik hügieen on elementaarne kõikides töökohtades kaupluses, taunitav on intensiivsete lõhnade kasutamine enda lõhnastamiseks. 8 Minu telefonivestluse ja e-posti kirjavahetuse meelespea KLIENDIGA RÄÄKIDES Varu piisavalt aega Planeeri kõne hoolikalt ja mõtle sisu enne läbi Küsi alati, kas tal on hetkel võimalik rääkida
Marie Under täiendas oma teadmisi pidevalt peale keskkooli edasi. Under hakkas luuletusi kirjutama kolmeteistkümne aastaselt saksa keeles. Kuueteist- ja seitsmeteistkümneselt kirjutatud luuletused olid eelkõige mõjutatud klassikalisest saksa kirjandusest. Juba 16-aastaselt Marie tegi oma luulekogumiku mis oli täidetud Saksakeelsete luuletustega ja selle luulekogu pealkirjaks pani ta „Dir“ („sinule“). Under on noorena töötanud ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda
õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. (5) Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5) Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913
töötute arv väheneks. Mis on määrav, et otsustada, kas inimene on vähetasustatud või mitte? Kui võtta aluseks palga numbrid, on enamus inimesi, kes teenivad alla 865 , ehk alla keskmise palga vähetasutatud. Ja neid töötajaid on minu aravtes palju. Samas kui võtta arvesse inimsese töökoht, inimese haridus, siis ei saa pelgalt palganumritest sellist järeldust teha. Kui inimene on lihtsalt põhiharidusega ning töötab kuskil poes kas kassapidajana või puhastusteenindajana, siis ei saagi ju arvata, et tema peaks saama samasugust palka kui näiteks õpetajad või arstid. Kuigi tänapäeval ei saa põhiharidusega enam müüjaks, nõutav on vähemalt keskharidus. Vastutus enda töö eest on siinkohal määravam kui lihtsalt palganumbrid. Mille eest vastutab see puhastusteenindaja, eelkõige ilmselt puhtuse eest. Aga kui mõelda, mille eest vastutavad arstid või õpetajad
dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. 3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is (tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk- pangas ja pere elas suhteliselt tagasihoidlikes mugavustes. Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu pooldaja. Viktoriaanliku kombe kohaselt kavandas ta oma poja arengut ja soovis seda hoolikalt jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais- kuse ja jõudeelu ees
Kassapidaja ülesanne on sisestada kaup müügiprogrammi, koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena ning väljastada kliendile ostutšekk (Joonis 1). Olenevalt kaubandusettevõtte eripärast võib kassiiri ülesanne olla ka kauba arve väljastamine, mille alusel klient tasub pangaülekandega. Vahetustega töö korral tuleb kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ja selle lõppedes. Töötamine kassapidajana nõuab täpsust ja raha käitlemise nõuete ranget täitmist. Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ning võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele ja tähelepanu jagada. Põhiline ülesanne on tulnud kauba kontroll ning väljapanek saalis. Vajalikud eeldused on iseseisvus ja enesekehtestamine. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, sallivus, meeldiv ja viisakas käitumine. (Oja, 2005) Joonis 1
Seega läksid need õpilased koolist ära. Erna loobus edasi õppimisest, kuna tal ei olnud võimalik keskkooli eest maksta. Sellega lõppes ka haridustee. 2.3. Töö ja oma pere12 Minu vanaemal vedas ja ta sai kiirelt tööd, kuna põhikooli ajal meeldis ta vene keele õpetajale ja vene keele õpetaja sokutas ta samasse kooli arveametnik-asjaajajaks. Seal ta ei teeninud kuigi palju ja kuna töötasu oli väike, vahetas ta töökohta. Ta sai tööd (ETKVL) Jõhvi ehituskonotris kassapidajana ja hiljem raamatupidajana. Seal ta teenis juba palju rohkem, aga mõnede aastate pärast, kui vanaema oli juba 22 aaastane sai ta pearaamatupidajaks ja siis ta sai juba palka 800 rubla kuus. Ta sai endale päris palju lubada. Kahjuks kolme aasta pärast see kontor likvideeriti ja ta jäi tööta. Ta tuli elama Võrru. Jõhvist Võrru, sest talle meeldis väga siin. Võrus oli ta natukene aega tööta, aga mõne kuude pärast sai ta tööd ETKVLi ehituskontoris pearaamatupidaja asetäitjaks
Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega
annaabi.ee 
