9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1.3 Käsipall Kehras Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971- 1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehras treeneritöö ning treeneri ameti võttis üle Evi Lauer.
Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele.
Jõudu kasutada, isegi kergelt trügida mitte, ei lubata. Kui Eestis rannas mängima hakati, siis polnud väljakul toimuv üldse rannakäsipalli moodi, vaid pigem ikka randa kolitud päris käsipall. Käis kõvemat sorti müramine. Aga nüüd on pilt juba palju ilusam. "Tipptaset on ikka marukihvt vaadata. Mäng on kerge, plastiline, hüpeterohke. Noortele väga paslik," leiab rannamängul omad võlud olevat ka Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting, tuntud vana kooli mees. Eestis seda tipptaset hetkel veel ei näe, aga vähehaaval kombitakse maad, kuidas tulevikus Euroopa meistrivõistlustel kaasa lüüa. Tõsi, sarnaselt muu maailmaga kogenumad tipptegijad ja veteranid randa ei kipu, see on ikkagi rohkem noorte ja harrastajate pärusmaa. Näiteks 21aastane Serviti ja Eesti koondise väravavaht Denis Lõokene on veel piisavalt noor, et kargab ka rannamängul väravasse. "Kui
Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.....................
Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud
2000 - Mart Poom (Derby County) 1999 - Andres Oper (AaB Aalborg) 1998 - Mart Poom (Derby County) 1997 - Mart Poom (Derby County) 1996 - Marek Lemsalu (FSV Mainz 05) 1995 - Martin Reim (FC Flora) 1994 - Mart Poom (FC Flora) 1993 - Mart Poom (Portsmouth FC) 1992 - Urmas Hepner (Kumu Kuusankoski) Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid KULDMÄRK Peeter Küttis - 25.11.2003 (anti üle) Roman Ubakivi - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Teitur Thordarson - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Jaan Lepp - 17.07.2005 (anti üle perekonnale) Jelle Goes - 29.06.2007 (anti üle) Arno Pijpers - 29.12.2007 (juhatuse otsus), 23.11.2008 (anti üle) HÕBEMÄRK Tiit Kivisild - 25.01.2004 (anti üle) Martin Reim - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Mart Poom - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Marko Kristal - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Indrek Zelinski - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Uno Piir - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Tarmo Rüütli - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Arno Pijpers - 12.11.2004 (juhatuse otsus)
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
