loodi Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), mille sisemiseks eesmärgiks seati liikmesriikide majandusliku ja sõjalis-poliitilise ühtsuse saavutamine. 1993. a. sõlmiti (ilma Türkmenistanita) riikidevaheline majandusalane koostööleping ning järgmisel aastal ühtne majanduskomitee ja makseliit. SRÜ loomisega püüdis Venemaa säilitada oma juhtpositsiooni endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ometi esines Venemaal ka mitmeid tõsiseid erimeelsusi SRÜ liikmesriikidega, eriti Ukraina ja Kasahstaniga. Ukrainaga pingestas suhteid pikka aega Musta mere laevastiku jagamine ka Krimmi poolsaare territoriaalne kuuluvus. Sisemisi pingeid SRÜ raames on süvendanud ka regionaalsed relvakonfliktid liikmesriikides. Tõrgeteta toimivat majandussüsteemi ei ole seni suudetud välja arendada. Kõige tihedamad majanduslikud ja poliitilised sidemed on Venemaal välja kujunenud Valgevenega. SRÜ liikmesriigid: Armeenia, Aserbaidzaan,
Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Pinnamood
on tasane pinnamood. Autoteede kogupikkus on 3.3 miljonit kilomeetrit. (b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine pikim raudteede võrk, mille kogupikkus on 91 000 km ja millest 40% töötab elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h. Raudteeühendus on Hiinal Venemaaga, Kasahstaniga, Mongooliaga ja Põhja- Koreaga. (c) Siseveetransport Hiinal on 110 000 km laevatavaid jõgesi, mis on maailma pikim. 2003. aastal veeti siseveetranspordi kaudu 1.6 triljonit tonni kaupa. Grand Canal on maailma pikim kanal, olles 1794 km pikk ja ühendades 5 jõge: Haihe, Huaihe,Huanghe, Qiantang ja Yangtze. Laevatavad jõed Hiinas on Heilong Jiang, Yangtze, Xiang, Pearl, Huangpu, Lijiang ja Xi Jiang. 9
Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest
Venemaa sisseastumist WTO-sse raskendas ka maailma finantskriisis, mis sundis paljusid riike mitte mõtlema vabast kaubandusest vaid oma riigi majanduse rangemast reguleerimisest. 2009 aasta juunis Moskvas toimunud rahvusvahelise nõukogu istungil Euraasia- Aasia-Euroopa riikidega ütles Venemaa peaminister V.V.Putin, et esitas avalduse läbirääkimiste takistamisest Venemaa ühinemiseks WTO-ga. Venemaa hakkab osalema ühtse tolli nõukogu loomisel Venemaa,Valgevene ja Kasahstaniga. 8 Vastavalt WTO loomise seadusele (WTO Agreement), võivad WTO-sse sisse astuda ka eraldi tolliterritooriumid (kuna Euroopa Liit on WTO liige siis ka kõik Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit.
Venemaa sisseastumist WTO-sse raskendas ka maailma finantskriisis, mis sundis paljusid riike mitte mõtlema vabast kaubandusest vaid oma riigi majanduse rangemast reguleerimisest. 2009 aasta juunis Moskvas toimunud rahvusvahelise nõukogu istungil Euraasia-Aasia- Euroopa riikidega ütles Venemaa peaminister V.V.Putin, et esitas avalduse läbirääkimiste takistamisest Venemaa ühinemiseks WTO-ga. Venemaa hakkab osalema ühtse tolli nõukogu loomisel Venemaa,Valgevene ja Kasahstaniga. Vastavalt WTO loomise seadusele ВТО (WTO 10 Agreement), võivad WTO-sse sisse astuda ka eraldi tolliterritooriumid (kuna Euroopa Liit on WTO liige siis ka kõik Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit.
puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar. Hiina on föderatiivne vabariik, mille valitsemissüsteem on põhiseaduse järgi Hiina
aastal Lissaboni Sportingult 12,24 miljoni briti naela eest.[1] Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. 26. juunil teatas Madridi Real, et Ronaldo ühineb klubiga 1. juulil ning mille maksumuseks läks 80 miljonit naela. Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuue-aastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Reali eest oma debüüdil 29. augustil 3-2 võidumängus Deportivo la Coruna vastu. Koondisekarjäär Ronaldo debüteerides koondises 20. augustil 2003 kohtumises Kasahstaniga, mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste koondisse, hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus 12. juunil kolmanda värava Kreeka vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis 30. juunil keskmise, Portugali teise värava Hollandi vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse.
annaabi.ee 
