Gradeerima-väärtuslikuks tegema Gradueerima-teaduslikku kraadi andma Aspekt-seisukoht Asbest-materjal Sünekdohh-kõnekujund Patendeerima-töö taotlustunnistust andma Bloknoot-rebitavate lehtedega märkmik Standard-norm Tsehh-tootmisjaoskond tehases Almanahh-kunstialane koguetos Sahhariin-roosuhkrust 500x magusam värvuseta aine Stiihia-iseeneslik purustav loodusjõud Papaaha-kõrge karusnahkne meestemüts Mahorka-tubakaliik Krahh-häving Brigantiin-kahemastiline kiirepurjelaev Katamaraan-kahekereline veesõiduk Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist. Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. Jalatsid. Meeste jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Pargitud nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 6 3. Kasutatud allikad Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: Mulgi.ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: rahvariided
· Piisavalt pikad mustad siidsokid · Mustad (lakk-kingad) pealt seotavad · Must mantel · Valge siidsall · Valged sõrmikud · Aumärgid (väikesed) Must vest vaid erijuhul: akadeemilised päevased vastuvõtud, väga pidulikud matused. Käekella ei kanta, sobib hõbe- või kulduur. Naisteriietus pidulikum kui smokinguvastuvõtul. GALAKLEIT: · Dekolteega pikk kleit suurtel väga pidulikel vastuvõttudel · Materjaliks siid,samet,brokaat jt. Kleidi peal jakk või keep. (karusnahkne jakk). · Piduliku õhtukleidi asemel võib kanda rahvarõivaid. · Kingad kõrge kontsaga, kuld- või hõbenahast või kleidiga ühte värvi · Kleidiga sobivas toonid daamiridikül või kuld- või hõbedanahkne ning pärlkaunistustega. Ka kleidi materjalist ja tegumoega kotid. · Kindad kleidiga sobivas toonis kuni küünarnukkideni õhukesest nahast või siidist. Pidulikul õhtusöögil võetakse kindad pärast laudaistumist ära. Tervitada ja tantsida võib kinnastes.
Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga. On inimesi keda armastatakse ning on inimesi kellega meelsamini koos ollakse. Rank läheb Helmeri kabinetti. Nora lükkab Helmeri uksele riivi ette. (Toatüdruk avab juriskonsult Krogstadile esiku ukse ja suleb selle tema järel taas. Viimasel on reisikasukas seljas, pealissaapad jalas ja karusnahkne müts peas.) Mees teatab naisele, et ta on vallandatud. Tal on kiri, et, mis seletab Helmerile ära, et naine talt laenu võttis. Naine on nõutu. Proovib igast taktikat (ma ei karda sind ning palun, mul on lapsed jne.), kuid Krogstad lahkub, pillates kirja postkasti. (Proua Linde tuleb esikust kostüümiga.) Nora tunnistab Lindele üles, et raha laenas ta Krogstadilt ning et ta võltsis ka allkirja. Nüüd on vaja see kiri postkastist ruttu kätte saada
Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul
Kui etikett lubab smokingu juurde ka peenest mustast nahast kingi, siis fraki juurde kuuluvad ainult mustad lakk-kingad ja loomulikult mustad siidsokid. Nagu juba eespool öeldud, ilma mantlita õhturiietuses tänaval ei jalutata. Õhtumantel on lihtne, mustast materjalist, üherealine, revääridega. Selle juurde sobib ainult lihtne valge siidisall. Kui õhtumantlit kantakse frakiga, siis peakatteks silinder, talvel madalakarvaline karusnahkne müts, käes valged kindad. Smokingülikonna puhul kantakse silindri asemel musta kaabut, kindad on tavalised. Nagu enne mainitud, üritustel, mis toimuvad enne kella kuut õhtul (pulmad, pidulikud vastuvõtud jne), on mehel sobilik kanda tumedat ülikonda ja naisel visiitkostüümi: elegantset kleiti ja jakki või pükskostüümi. Smokinguga võib mees minna üritusele, mis algab pärast kella kuut õhtul: pidulik õhtusöök, galakontsert vms. Smoking dikteerib naise riietust kõige
esitusviis , mis sisaldas endas kaasahaaravaid hüüdeid , karjeid jms kättesaamatuks.Kergem oli imiteerida Little Richardi välist külge, mis oli üsnagi teatraalne.Näiteks võis LittleRichard hüpata keset laulu oma klaverile ning seal tantsida.Peale muu kasutas Little Richard laval ka ekstravagantset jumestust , kandis pikka tupleeritud soengut ja tema riietuses olid mõõduandvad laiad kottpüksid ,läikiv satäänist kuub ja isegi karusnahkne mantel .Nii hakkasidki just selle laulja mõjul tekkima rock muusikale omane lavaline show.. Little Richardi esimene täistabamus oli laul "Tutti frutti", milles oli palju scatlaulu. (suvalised silpikombinatsioonid nt woop-bop-loop-ba jne).Sellele järgnes rida põhimõttelt samasuguseid lugusid, milles polnud oluline mitte mõte, vais suurepärane riim,alliteratsoon või assonants .("Ready Teddy","Heebes Jeebes","Jenny Jenny" jne).
Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale lubada vaid väga jõukad inimesed ja nemadki vaid ühe komplekti. 1642.a hakati Pariisist iga kuu välja saatma elusuuruseid vahast mannekeene Pandora. Suur
saadud gospellaulu kogemus. Valgetele lauljatele jäi see esituslaad kättesaamatuks, kuid kergem oli imiteerida tema esinemise välist külge, mis oli küllaltki teatraalne- puusade hööritamine, karglemine, metsikud karjed, falsetihäälega huilgamine, ekstaasi simuleerimine. Peale muu kasutas Little Richard laval ka ekstravagantset jumestust, kandis pikka, tupeeritud soengut ja tema riietuses oli laiad kottpüksid, läikiv satäänist kuub ja isegi karusnahkne mantel. Tihti rebis ta rõivad seljast ja saatis saali. E sim ene kuulus laul “Tutti Frutti”, m ille tekstis oli palju m õttetuid silpe (“W op -bop-a-lou-bop, a-lop-bam-boom ”). Chuck Berry (s. 1931)- laulja, kitarrist, pianist, menukas helilooja, jäi kõigile m eelde om a “pardikõnn akuga”, m ida ta laval h arrastas. P aljud on kinnitanud, et kui polnuks must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presley. Tema lauldud laule on
Lõunasaami jakke ja kleite iseloomustab metall-lõngadega kaunistatud rinnaesine esitükk ja kõrgem kaelus. Kangast särki hakati kandma umbes 1880. aastatest alates. Nii meeste kui naiste peakatted erinesid piirkonniti märgatavalt. 1820. aastateni oli meeste suviseks peakatteks ümmarguse põhjaga pottmüts või varrastel kootud müts, mille asemele tuli vildist müts. Talvine peakate oli varem tõenäoliselt karusnahkne. Põhjasaami mehe peakatteks sai nii suvel kui talvel kantav kalevist nelinurkne ,,neljatuulemüts", mis võis igas külaski erinev olla. Mütsi alaosa on karusnahast. ,,Neljatuulemütsi" mudel pärineb Ida-Euroopast, kust see jõudis põhjasaamideni vene kaupmeeste ja meremeeste vahendusel 19. sajandil. Rootsi Saamimaal levinud sirmiga tuttmütsi algne vorm oli veelgi vanem, pärinedes keskajast.