järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatuses peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 2010. a. langes Norra naftatööstuse toodang vähehaaval. Tulevikus, kui hakatakse rohkem kasutama alternatiivseid allikaid nagu kildagaas, langeb ilmselt ka nõudlus Norra gaasi järele. Masinatööstus on Norras alles võrdlemisi noor majandusharu. Norras tegeldakse laevaehitustööstusega
naftapuuralused, veeturbiinid, elektrotehnika-, elektroonika ja kalatööstusseadmed. Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger. Põllumajanduse arengut pidurdavad loodusolud, eeskätt on vähe harimiseks sobivat maad (vaid 3% territooriumist). Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid
Mustjalgtuhkur pooluruline kiskja. Kasutab pesa ehitamiseks ja uluasemena hamstrite, suslikute, mäkrade ja rebaste vanu urgusid, puujuurte vahelisi tühimikke, madalal asuvaid puuõõnsusi, hoonete all olevaid vaikseid nurgakesi. Furod ja hübriidtuhkrud Mõned kodumaised tuhkrusõbrad ja isegi tuhkruid käsitlevate raamatute autorid on arvamusel, et kõiki kodutuhkruid võib nimetada sõnaga ,,furo". See on vale, sest zooloogias ja karusloomakasvatuses nimetatakse furodeks ainult albiinotuhkruid, loomakesi, kellel on valge karusnahk ja punased silmad. Furo on kujutatud Leonardo Da Vinci maalil ,,Daam hermeliiniga": kunstniku poolt maalitud loomake ei ole tegelikult kärp, vaid nimelt furo. Sõna ,,furo" tuleneb ladinakeelsest sõnast ,,furonem", mis tähendab tõlkes ,,varas". Venemaale toodi furo 1971. a Pariisi loomaaiast, alates 1977. a hakati terves reas karusloomakasvandustes neid ristama vangistuses aretatud mustjalgtuhkrutega
Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid, lihaloomad. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Majanduslike eelduste kohapealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kaitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajnduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise.
varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Mullad on peamiselt leetunud ja gleistunud ning väheviljakad. Pilt 12. Norra maakasutus 11. Metsandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga
haiguse levik mitmes riigis (sh Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa) Eesti suurimas farmis Balti Karusnahk on Aleuudi haigus esinenud pidevalt [6]. Aleuudi haigus nakkab väga kergesti ka teistele pisikiskjatele ning on ravimatu ja surmav. [11] Looduse säästmise seisukohast on oluline vahet teha, kas kütitakse loom, keda esmalt toiduks tarvitatakse ja kelle karv ka siis ühtlasi inimese tarbeks ära kasutatakse, või tapetakse loom pärast vangistust karusloomakasvatuses vaid tema kasuka pärast, mis ongi karusnahatööstuse ainus eesmärk. Inimene karusloomi (Eestis nt hõbe- ja sinirebased, mingid, tšintšiljad jm) toiduks ei tarbi – seetõttu raiskab karusnahatööstus loomade elusid ja loodust alusetult. Inimene ei saa ega tohigi karusloomakasvatuste loomade liha süüa, kuna toiduks tarvitavate loomade osas kehtivad seadusega karmimad regulatsioonid ja nõuded kui ainult karusnaha eesmärgil kasvatatavatele loomadele. [6]
Soomlaste andmetel võib 1m3 turvast siduda 600 l õli. AS Tootsi toodab R < 12% turbast termilise töötlemise tulemusena. See muutub vetttõrjuvaks ja õlipüüdjaks. w < 12%; ploki mõõtmed 4x15x20 cm ja 10x20x40 cm, õlisiduvus g/g: 5,0; kapillaarne õlitõus kuni 70 mm/30 min, ujuvus vees ca 100%. Turvas biopuhastites- Vähelagunenud rabaturvast kasutatakse ka reoveepuhastis. Turvas lõhnade ja fekaalide sidujana- Kuiv freesturvas on omal kohal ka karusloomakasvatuses. Kui väljaheited imenduvad turbasse jäävad lõhn ja ka kärbeste probleem väiksemaks. Freesturba kiht puistatakse puuride alla. Vajadusel pannakse uus kiht peale. Hiljem mass koristatakse ja komposteeritakse. Turvast on võimalik kasutada ka kompostkäimlates suvilates. Turvas soodustab käimla sisu bioloogilist lagunemist, samuti fekaalide edasist kasutamist komposteerimiseks. Biofiltratsioon on üks loomulikumaid viise lõhnade töötlemiseks. Mõnes mõttes on
materiaalsete kandjate muutustest tingitud pärilik muutlikkus. Mutatsioonid on tekkinud 22 päriliku materjali muutumisel, st päriliku info muutumisest ja selle väärast edasiandmisest. Sellised muutused antakse edasi ka järglastele. Need iseärasused, mille poolest koduloomad erinevad metsikutest loomadest, ongi tekkinud mutatsioonide tagajärjel, st. loomadega evolutsiooni käigus toimunud muutustest. Näiteks karusloomakasvatuses; loomadel tekkis varsti pärast puuripanekut erinev karvavärvus, st tekkisid mutatsioonid. Looduses on mutatsiooniline muutlikkus tihedalt seotud kombinatiivse muutlikkusega ja nad annavad uut materjali looduslikule ning kunstlikule valikule. Mõistet mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata. Pärilike muutustega isendeid hakati nimetama mutantideks
annaabi.ee 
