- Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud kartul 3. Friteeritud kartul 4. Pariisi kartul 5. Grillitud kartul 6. Hautatud kartul 7. Kartuliõled 8. Kartulikotletid 9. Kartulipuder, püree, tamp 10. Kauboikartul 11. Ürdikartul 12. Kartulivorm 13. Kartulipannkoogid 14. Täidetud kartulid
sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile. Lisaks eelnevatele toitudele on nii vana aja Eesti kui ka tänapäeva Eesti toiduks metsaseened. Armastatuim igapäevaroog on kindlasti hapukoore seenekaste, sellele lisaks armastatakse ka igasuguseid seeneroogasid ning purki pandud marineeritud seeni. Kindlalt ja suure au sees on püsinud nii vana aja köögis kui ka tänapäeva Eesti köögis kartulitoidud. Enamjaolt on meie kõigi igapäeva toiduks kartul, sellele lisandub kas tavaline jahukaste, koorekaste või erinevad külmad kastmed. Ka vanal ajal söödi palju kartulit ning jahukastet. Kartul on enamike toitude valmistamise aluseks, võimalik on teha tavalisi keedu- või ahjukartuleid, erinevaid pajaroogasid ning hautisi, lisaks on kartul ka enamike suppide lahutamatu koostisosa. Tänapäeva Eesti köögis on üsna tõusvateks trendideks ka kiirtoidurestoranid ning kohvikud.
vasikalihatoitudes Köögiviljade, muna ja juustu juurde Koorekastmetes Kookides, puuviljapudingites ja punsis Sokolaadimagustoitudes Paprika ehk maguspipar Hea üldmaitseaine Maitse pehme ja meeldiv Sobib hästi praetud toitudesse Annab toidule ilusa värvi Kasutatakse... Ungari, hispaania ja itaaliatoitudes Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed, hakklihatoidud Ulukiliha, guljasi, linnuliha ja köögiviljatoitud Maks, neerud Kõik taimetoidud Seene-, juustu- ja kartulitoidud Lihapirukad, omletid, pastatoidud. Vürts ehk Vürtspipar ehk Nelkpipar ehk Piment Kasutatakse laialdaselt Kariibidel Saadaval jahvatatult ja teradena Maitselt meenutab nelgi, kaneeli ja muskaatpähkli piprast segu Kasutatakse... Keedetud või hautatud liha Keedetud kala Suppides, pajaroogades Karrikastmetes Puuviljakookides, dzemmis Ketsupis Marinaadides Vorstis Pipar Valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest Must pipar on seda parem, mida kõvemad,
Köögiviljade, muna ja juustu juurde Koorekastmetes Kookides, puuviljapudingites ja punsis Sokolaadimagustoitudes Paprika e.magus pipar Hea üldmaitseaine Maitse pehme ja meeldiv Sobib hästi praetud toitudesse Annab toidule ilusa värvi Kasutatakse Ungari, hispaania ja itaaliatoitudes Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed, hakklihatoidud Ulukiliha, guljasi, linnuliha ja köögiviljatoitud Maks, neerud Kõik taimetoidud Seene-, juustu- ja kartulitoidud Lihapirukad, omletid, pastatoidud. Ürdid, mida armastan! Ürdid on Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Ürdid on äärmiselt vajalikud ning kasulikud komponendid toidu valmistamisel. Neid, söögivalmistamisel kasutades saab luua uskumatuid maitsekombinatsioone ja kooslusi. Lisaks aga
Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka igapäevase eesti pere toidulaualt, lisaks veel erinevad saiad ja sepikud ning pirukad ja saiakesed. Üks tohutult suur teraviljatoitude grupp on aga eestlaste toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid,
(ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne.) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefir ja jogurtid. Õhtusöögi kogustega ei tasuks kindlasti liialdada. Mida hilisem on kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduained (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne). Peale kella 22.00 pole nende söömine kindlasti normaalsöömine. 5 Juhtumi analüüs Eriku liikumine Peamine soovitus Erikule on vähendada söödava toidu kalorsust, langetada kaalu ja suurendada kehalist aktiivsust. Toiduga saadav energia ja kulutatav energia tuleb viia tasakaalu
00-14.00. Lõunasöök ei tohiks kompenseerida söömatajäänud hommikusööki. Lõunasöögi ajal on võib toitu nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Lõunasöögiks sobivad erinevad pasta-, riisi- ja kartulitoidud kombineerituna erinevate tooreste või aurutatud/keedetud köögiviljadega, samuti kõikvõimalikud supid. Ka lõunal söödud magustoit ei lähe rasvaks, kuna organism jõuab selle piisava liikumise korral ära tarbida. Ükskõik, kui tervislik ka toit poleks, ei tasuks lõunasöögi kogustega siiski liiale minna. Õhtusöök peaks toimuma ajavahemikus 17.30-19.00. Normaalse õhtusöögi toimimise eelduseks on õigel ajal söödud hommiku- ning lõunasöök. Kindlasti ei
maitse ega lõhn liigselt tuntav olla. Peab arvestama, et maitseained ei tohi varjutada toidu loomulikku maitset. Maitseaineid saab küll toidule juurde panna, aga ülemaitsestamise korral neid ära võtta ei saa. Lisatavate maitseainete kogus sõltub maitseaine värskusest ja sööja maitsest. Kõige vähem lisatakse maitseaineid keetmisel. Keetmisest rohkem lisatakse maitseaineid hautistele. Tugevat maitsestamist vajavad praetud toidud, kartulitoidud, kissellid (st tärkliserikkad toiduained ja toidud), tarrendid, tarretised ja kreemid, milles kasutatakse želatiini. Külmadele toitudele lisatakse maitseaineid rohkem kui soojadele toitudele. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Miks toite maitsestatakse? 2. Mis on maitseained? 3. Mida nimetatakse klassikalisteks vürtsideks? 4
kodumaised puuviljad ja juurviljad. (Kuigi puuviljad ja juurviljad sobivad kõigide söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolik anda kaaluka osa). Õhtusöögiks võiks olla veel tükike kõrgekvaliteetset valku - kala, linnuliha, kohupiim, tükike head juustu ja ka fermenteeritud piimatooted (biokeefirid, biojogurtid). Tuleb silmas pidada, et mida hilisem kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikuterikkad toiduaineid (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne).Normaalse elurütrni puhul peale 22.00 pole nende toitude söömine mõistlik. MÕNEDE ENAMLEVINUD MÜÜTIDE VASTU ·Või on kasulikum kui margariin. Viimased sisaldavad liiga palju transrasvhappeid, milledel on suuremates hulkades ja kestval tarbimisel ateroskleroosi soodustav toime. ·Suhkur ei ole valge surm, kui teda tarvitada mõistlikus koguses ja B-kompleksi vitamiinide vajaduse katmise eest hoolitseda. Suhkur (ka lauasuhkur) ei ole oma õiges koguses mitte mingil juhul probleemiks
annaabi.ee 
