Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp.Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi.Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka kartulitel olid madalaimas paigus üsna head pealsed.Ka lina ei täitnud tema peale pandud lootust.Esimese lume saabumisel,olid kõik välistööd korras,ainult paar viljaauna seisis veel väljal.Nagu esimene suvi ,samuti mõõdus ka esimene talv vahetpidamatus töömurdmises.Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruuspingil ,sest majas oli igasuguseist tarbeasjust puudus.Sündis esimene laps tütar. Teisel kevadel seisid sood kaua külmunult
Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6
seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat
koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5. säilituskeskkond Olenevalt kartuli koostisest eri sortides on nende vastupidavus säilumisele erinev. Kartulisorte aretatakse pidevalt juurde ning nende täpne arv ei ole kindel. Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi,
Deformeerunud tooraine, nagu näiteks köögi ja puuviljad, jäetakse saaki koristades põldudele mädanema. Samuti on saagile pandud normaal suurus ning kui suurus ei ole vastav, siis toiduaine kõrvaldatakse ning poelettidele see ei jõua. Vaatasime koolis antud teemal filmi, kus oli kartulipõld ning saagi sorteerimisel visati ,,liiga" suured ja väikesed mugulad ära, kuigi toiteväärtus suurusest ei olene. Põhjendati antud tegevust sellega, et kartulitel poleks turgu, kui see pole kliendi tahtmisele vastav. Poodides visatakse ,,parim enne" kuupäevaga tooted prügikasti, kuigi toiduaine on endiselt toitev ning kõlblik, kuid ei ole just enda kõige paremal kujul. Osadel poodidel on ka kokkulepe, et selline toiduaine annetatakse toidupankadele, mis jagavad neid tasuta raskuses olevatele peredele. Poodides saadetakse toit tarnijatele tagasi, kui toiduaine on enne kuupäeva riknenud või deformeerunud transpordi käigus
Õhuhüüfidest irduvad silindritaolised rakud oiidid. Oidium lastis areneb sageli peh m ete juustude ja v õi pinnal ning põhjustab nende m õrkjaks m uutumise ja räästumise. Selle hallituse m õned teised liigid arenevad presspär mil, linnastel, hapendatud k öögiviljadel ja mitmesugustel marjadel, kutsudes esile nende rikne mise. Mittetäielike seente hulka kuulub ka Fusarium, millel on veidi k õverad paljumahulised koniidid. Mõned Fusariumi´liigid tekitavad kartulitel kuiv mädanikuks nim etatud haigust. Se enest kahjustatud mugulasosad kootuvad, m e enutades kuivaks kollakaspruuniks tärklisetaoliseks massiks, milles m o odustavad m ütseeliga täidetud õõned. Monilia perekonda kuuluvad seened kahjustavad mitmesuguseid puuvilju, leiba, juustu ja m uid toiduaineid. Õuntel ja pinidel tekitab m ädanikku selle seene liik nagu Monilia fructigena. K õvade juustude koorele mustade täppide
Kooritud õunad 215 500 (südamikuta) 6.2. Toiduainete koguste ja kadude arvutamine tooraine kalkuleerimisel Vaata ülevaatlikku kalkulatsiooni kujunemise protsessi. 1. Arvutatakse maha Tooraine brutokaal ehk ostukaal eeltöötluskadu Näiteks: kartulitel koored 2. Arvutatakse maha Tooraine netokaal ehk kuumtöötluskadu kasutuskaal Näiteks: kartuli kaalu vähenemine keetmisel 3. Roa väljatulek = portsjoni kaal
annaabi.ee 
