TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks?
Suvi- algab öökülmade lõpuga (mai lõpus), võib külvata avamaale soojalembesemaid kultuure (kurk, kõrvits). Tärkab kartul. Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 15º, nimetatakse südasuveks. Keskmiselt algab see Mandri- Eestis juuni lõpupoole ja kestab augusti keskpaigani. Kultuurid kasvavad intensiivselt ja valmivad. Suve kestus oleks 3 kuud. Sügis- saabuvad öökülmad, lõpeb aktiivne kasvuperiood, septembri keskel lõpetavad enamus kartulisorte kasvamise. Võrsuvad taliviljad ja algab talvituvate kultuuride karastumine. Sügis lõpeb, kui temperatuurid jäävad juba alla 5º C. Kestab 5-6 nädalat. Hilissügis- ajavahemik,mil ööpäeva keskmised temperatuurid püsivad 5 ja 0º C vahel, vegetatsioon on lõppenud, toimumb karastumise lõppjärk,mille käigus taimed omastavad talvekindluse. Taimed lähevad üle puhkeolekusse. Lõpeb kõige sagedamini novembri II poolel ja kestab 6 nädalat.
V. Jannseni asetäitja. 16. detsembril 1873. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti põllumeeste Seltsi presidendiks, millisesse ametisse jäi ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Jakobson andis talumeestele häid nõuandeid. Ta tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning kinnitas, et nende kõrge hinna korvab suur tulu. Telliti põlluheinaseemet, parandati kartulisorte jne. Ta võttis osa ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi tegevusest. Ka seal valiti ta 1875. aastal seltsi presidendiks. KOKKUVÕTE Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R.
Lühikese puhkeperioodiga sordid tuleks realiseerida sügisperioodil. (Kartul maheviljeluses 2000.: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000). 3. Kartuli säilumist mõjutavaid tegurid Kartuli säilumist mõjutavad tegurid: 1. geneetilised omadused (liik, sort) 2. kasvatamistingimused 3. koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5. säilituskeskkond Olenevalt kartuli koostisest eri sortides on nende vastupidavus säilumisele erinev. Kartulisorte aretatakse pidevalt juurde ning nende täpne arv ei ole kindel. Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud
kasutada ei saa, asub kartulimardikas sööma baklazaani ning hävitada ka seda saaki. [2] 8 3. Kartulimardika tõrjevõimalused 3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted Agrotehnilisi tõrjevõtteid kasutatakse palju nii eraomanike kui ka mahepõllumajandus- ettevõtete poolt. Tõrjevõtted on: · Kasvatada kartulimardikale ebasobivaid sorte. · Kasvatada varajasi kartulisorte, et kartulimardikad ei jõuaks paljuneda ja/või mulda talvituma jääda. · Mulda tuleks õigeaegselt kobestada, mullata ja rohida, sest niimoodi saab hävitada mulda peitu pugenud vastseid, nukke ja mardikaid. [6] · Õigete väetistega on võimalik suurendada kartulite vastupanuvõimet mardikatele. [6] · Võiks kasvatada eelidandatud kartuleid, sest nii on kartulid tugevamad ja ka kartulimardikad eelistavad just nooremaid taimi.[6]
Talumajandus ei või kujuneda ühekülgseks, seepärast tuleb osa põldudest hoida lina all, mis annab head sissetulekut. Põldude viljakust on vaja suurendada maaparanduse, põldheinakasvatuse , parema väetamise- rohkem sõnnikut põldudele. Mullaharimisel tuleb kasutada proovitöödel katsetatud paremaid atru ja äkkeid. Põllutööks tuleb kasutada vastupidavamat hobust, selleks tuleb aretada eesti maahobust. Muretseda tallu katsetamise abil paremaks osutunud teravilja- ja kartulisorte. Põllupidamise kõrval arendada sea- ja linnukasvatust. Põllumehe enda kodu peab muutuma kaunimaks ja kultuursemaks puude istutamisega õue ümbrusesse. PÕLLUMEESTE SELTSID Tähtsal kohal Jakobsoni tegevuses olid põllumeeste seltsid, mille asutamisest, juhtimisest ja tegevusest ta ise osa võttis. Ta oli esimese eesti põllumeeste seltsi Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi- asutajate hulgas ning 1870. Aastal selle seltsi asepresident.Presidendikd valiti tollal J.V
Suurt rõhku pani Jakobson karjamajandusele see aga tähendas kogu senise põllumajandusliku süsteemi ümberkorraldamist. Ka sigu soovitas Jakobson pidada suuremal määral, samuti arendada tõusigu. Ta propageeris mesilastepidamist: seniste algeliste pakktarude asemele soovitas ta moodsat kasttaru. CRJ tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning tõestas, et nende kõrge ostuhinna katab tulukus. Hakati tellima põlluheinaseemet, parandati kartulisorte. Jakobson alustas võitlust linaleotamise vastu jõgedes ja ojades, sest see mürgitab koduloomi, kalu ja vähke. Ettekannetes käsitleti ka kõige tavalisemaid töid, nagu kündmist, õpetati isegi heinategemist. Jakobson propageeris veel viljapuuaedade soetamist ja õiget harimist. Kõneldi umbrohust ning soovitati abinõusid selle tõrjeks, samas räägiti ka lindude kasust ja kahjust. Sügavalt maailmavaateline oli Jakobsoni ettekanne ,,Kuidas inimene kaua võib elada",
annaabi.ee 
