Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda. 3. Organismi immunoloogilise seisundi langus. Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsüklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel. 4. Inimese papilloomiviirus (HPV) HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8. Krooniline nahapõletik Lamerakk-kartsinoom võib tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivat
(Vastus: Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea- silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus, käte kaitse.). VI Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. Loe läbi ohutustehnika eeskiri (http://geen.ttu.ee). Selle osa peale tuleb paar üldist laadi küsimust ja tõenäoliselt mõni allpool esitatud küsimustest. Kui loengumaterjalis sa ei leia vastust mõnele allpool esitatud küsimusele, siis proovi leida see vastus Google jne abil. 1. Milliste kartsinogeensete ja mutageensete kemikaalidega võite te geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada? (too näited). Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED) * Kasuta alati kindaid. Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse. * Kaalu tõmbe all. * Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.
mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist; 3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist Jagunevad 1)ohtlike 2)tava 3)püsijäätmete- ca 300. 222 Milliste kartsinogeensete kemikaalidega võite te geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada? Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED) * Kasuta alati kindaid. Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse. * Kaalu tõmbe all. * Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega. * Kui soovid seda ainet labori piires ühest kohast teise viia, pead alati kasutama
Selle järel hakkab kujunema pindmine haavandumine. ( Labotkin 2004.) Lamerakuline vähkkasvaja (LRV) saab alguse naha epidermise keratotsüütidest (rakud, mis toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993
Loe läbi ohutustehnika eeskiri (http://geen.ttu.ee) ja kasuta C.Sarmiento loengumaterjale, et saada üldettekujutus ohtudest ja ettevaatusabinõudest töötamisel bioloogiliste objektidega. Selle osa peale tuleb paar üldist laadi küsimust ja tõenäoliselt mõni allpool esitatud küsimustest. Kui loengumaterjalis sa ei leia vastust mõnele allpool esitatud küsimusele, siis proovi leida see vastus Google jne abil. 1. Milliste kartsinogeensete ja mutageensete kemikaalidega võite te geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada? (too näited). Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED) * Kasuta alati kindaid. Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse. * Kaalu tõmbe all. * Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.
kasvukeskkonda on lisatud uuritavaid kemikaale. Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteritepopulatsiooni reverante, st. bakterirakke kes on võimelised moodustama kolooniaid histidiinivabas keskkonnas. Kuna mitmed kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, siis lisatakse kasvukeskkonda natuke histidiini , et rakud saaksid mõned korrad paljuneda. Söötmel ei tohi tekkida nähtavaid kolooniaid. Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga 76. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes.
(bakterirakke, kes on võimelised kolooniaid moodustama histidiini-vabas keskkonnas). Kuna paljud kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, lisatakse bakterite kasvukeskkonda vähesel määral ka histidiini, et rakud saaksid mõned korrad jaguneda, samas aga mitte piisavalt vähe, et ei moodustuks söötmel nähtavaid kolooniaid. Nii testiti läbi tuhandeid erinevaid kemikaale. Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Ames’i testi tulemusena selgus ka, et mitmed sigareti suitsus olevad komponendid võivad stimuleerida
mutante, mis kannavad kas transitsioone, transversioone või raaminihke-mutatsioone. Kuna paljud kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, lisatakse bakterite kasvukeskkonda vähesel määral ka histidiini, et rakud saaksid mõned korrad jaguneda, samas aga mitte piisavalt vähe, et ei moodustuks söötmel nähtavaid kolooniaid. Nii testiti läbi tuhandeid erinevaid kemikaale. Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Näiteks nitraadid, mida kasutatakse lihas säilitusainetena, ei ole ise
mutante, mis kannavad kas transitsioone, transversioone või raaminihke-mutatsioone. Kuna paljud kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, lisatakse bakterite kasvukeskkonda vähesel määral ka histidiini, et rakud saaksid mõned korrad jaguneda, samas aga mitte piisavalt vähe, et ei moodustuks söötmel nähtavaid kolooniaid. Nii testiti läbi tuhandeid erinevaid kemikaale. Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Näiteks nitraadid, mida kasutatakse lihas säilitusainetena, ei ole ise
annaabi.ee 
