Seega võib nii ka juhtuda, et mõne ministeeriumi töötaja aitab mitte nii osavat väikevallas töötajat. 7 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada dokumendihalduses toimunust ja selle arengust tänapäeval. Samuti saada teada dokumendihaldusega seotud probleemidest ning nende võimalikest lahendustest. Dokumendihalduse all mõeldakse tihti hunnikutes pabereid ja erinevaid kartoteeke, kuid see pilt on tänaseks juba kaugel minevikus. Niisamuti, nagu suur osa erinevast teabest, on ka dokumendihaldus kolinud üle arvutisse ja erinevatesse andmebaasidesse, mis tähendab, et dokumendihalduse eriala on palju rohkem IT põhine, kui paberile toetuv. Töö sissejuhatuses seatud hüpotees, et dokumendihaldus on pidevalt arenev ala, kus tuleb end pidevalt hoida uuendustega kursis, sai kinnitust. Nimelt tuli probleemina välja aeg ja ajaga
Alus nõukogude kirjanduse komplekteerimisele pandi 1923. aastal, mil õnnestus taastada sidemed Nõukogude Venemaa raamatukogude ja teadusasutustega. Sellele eelnes pea kahe aasta pikkune visa töö. Eriti nõudlikuks muutus raamatukogu 1924. aastast, kui asuti koostama rahvusbibibliograafiat ,,Eesti raamatute üldnimestik". Uue kirjanduse hankimiseks tuli koguaeg jälgida trükiste ilmumist, korrastada kartoteeke ja saata nõudekirju. Nimestikus otsustati registreerida sundeksemplaride põhjal kuude kaupa kõik alates 1.jaanuarist 1924.a. kodu- ja välismaal ilmuvad eestikeelsed trükised, mille maht ületab 0,5 trükipoognat. ,,ERÜ" koostamine osutus keerulisemaks kui arvati ja kestis aastaid. Alates 1924.a. tegi raamatukogu kaastööd Ida- Euroopa Instituudile. saates sinna 1922. Ja 1923. a kohta koostatud bibliograafianimestikud. Tartu ülikooli raamatukogu on osalenud
ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti
ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti
Monodaktüloskoopiakartoteek organiseeriti kolmekümnendatel aastatel Tallinna- Harju kriminaalpolitsei juures üleriigilise keskkartoteegina. Selles kartoteegis registreeriti röövimise ja varguse eest karistatud isikud. Eesti kriminaalpolitseis võeti kasutusele veel näiteks "kahtlaste isikute ja tagaotsitavate", "valeraha valmistajate ja levitajate", "professionaalsete kurjategijate" jne kartoteegid. 1940.aasta algul oli kriminaalpolitsei kartoteeke ja teadete kogusid 17. (1: 173) Kriminaalpolitsei ja välispolitsei koostöö oli siseministri 1931.aasta juhendite järgi korraldatud nõnda, et vähemates süütegudes toimetasid juurdlust valdades konstaablid, kriminaalpolitsei ametnikud sõitsid kohale üksnes suuremais ja tähtsamais asjus. Seoses kriminaalpolitsei haridustaseme tõusu ja praktikakogemuste suurenemisega, samuti tehnilise varustuse täiustamise, ajakohase kriminaalregistratsiooni loomise ja
Illustreeritult: Blankett kliendi Klientide andmetega: kartoteek Nimi:___________ Aadress:_________ Tegevjuht:_________ Joonis 1.1 Andmebaasi tabel Selliseid kartoteeke on äris tavaliselt palju rohkem. Kogutakse infot näiteks ka hankijate, töötajate, ostu- ja müügiarvete jne kohta. On olemas kaks olulist põhjust, miks hoida informatsiooni andmebaasis: · Aja kokkuhoid andmebaasis hoitavaid andmeid saab kiirelt muuta, eemaldada, sorteerida, filtreerida ja otsida. Olemasoleva informatsiooni põhjal on lihtne koostada automaatseid aruandeid. · Andmete täpsus andmete täiendamine, muutmine ning eemaldamine
Viimane KGB juht ENSVs Rein Sillar (Ei tohi eksida viimase partei juhiga, kes oli Sillari) Hävituspataljonid: Sõjajärgsel ajal moodustati hävituspataljonid, mida moodustasid kohalikud elanikud. Enamik ei tahtnud ennast siduda hävituspataljoniga ning sinna läksid inimesed, kes tahtsid kättemaksta oma naabrile. KGB: Julgeoleku organisatsioon, mis on kui käepikendus ühiskonna vaoshoidmiseks. Enda võimu all olid arhiivid, koostasid inimeste kohta kartoteeke. Eemaldasid Nõukogude Liidu vaenlasi ühiskonnast arreteerides või eemale saatmisega. Võõrarmee kohalolek: Alaliselt kohalviibivad okupatsiooniarmee üksused olid väga tähtsad informatsiooniallikad ja institutsioonid, mis lisaks riigikorra kindlustamisele aitasid hoida kohtadel sisemist korda. Sõjaväelaste arv ulatus 120 000 meheni. Sisevägede üksusi kasutati vastupanuliikumise mahasurumisel ja sisemise korra hoidmisel. 1940