12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul
Nii ebastabiilse ruumi ja struktuuriga maailmas pole mingi üllatus, et kaardistamise kontseptsioon vajaks ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes. Lennunduse arenemine 19. sajandi esimesel poolel nagu sotsiaalteoreetik Patrick Geddes ja teised modernsed visionäärid ennustasid, sundis 19. sajandi riikide sõjaväeliste ja poliitiliste asutuste poolt pärandatud kartograafilisi pilte üle vaatama. Esialgu, loomulikult, oli lendamine vaid väga väheste inimeste privileeg. Kuid aerofotograafia ja videokaamera levitasid väga laialdaselt ruumi uut visiooni, mis sai võimalikuks tänu lendamisele. Viimase nelja aastakümne jooksul ja mitte ainult jõukamate riikide inimestele, on saanud vahetu kogemus näha maapinda kümne tuhande meetri kõrguselt aknast möödumas kui kaarti hämmastavalt familiaarseks
1. Sissejuhatus Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinna kuju järgi eristatakse tasandilisi ehk asimutaalseid, silindrilisi ja koonilisi kartograafilisi projektsioone. (Joonis 1.1 ). Selle referaadi eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt kooniliste projektsioonidega. [4] Joonis 1.1 2. Koonus siirdepinnana Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega (joonis2.1). Koonus puudutab või lõikab kera pinda mööda paralleeli. Neid paralleele nimetatakse puuteparalleelideks. Kaardivõrk projekteeritakse konformsuse nõuet arvestades koonuse pinnale, mis seejärel laotatakse tasapinnale
................................14 2 2. SISSEJUHATUS Maakera kumerat vormi ei ole võimalik ilma moonutusteta kaardi lamedale pinnale joonestada. Et need moonutused võimalikult väikesed oleksid, selleks joonestatakse kaarte kindlate seaduspärasuste abil. Maa kumera pinna kandmist tasapinnale nimetatakse kaardiprojektsiooniks. Erinevaid kartograafilisi projektsioone on väga palju, samas on nende väljatöötamine väga raske. Sobivaim valitakse tavaliselt sellest, mida kaardil tahetakse näidata.[2] Projektsioone on liigitatud mitme erineva põhimõtte järgi. Näiteks võttes aluseks projektsiooni omadused või projektsiooni regionaalset sobivust. Kuid kõige sagedamini lähtutakse projektsioonide liigitamisel siiski meridiaanide ja paralleelide kujust, mis omakorda põhineb siirdepinna iseloomul.
mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Nende täpne asend kaardil on määratud objekti pikiteljega. Joonleppemärkidega kujutatakse näiteks maanteid, radu, raudteid ja kõrgepingeliine. Joonleppemärkide hulka kuuluvad ka suuremate objektide, mille pindala väljendub kaardi mõõtkavas, kontuurid e välispiirid. Kontuurid näidatakse kaardil pidev- või punktiirjoontega täpses vastavuses nende tegeliku asendiga PINDLEPPEMÄRGID Kartograafilisi pindleppemärke kasutatakse kaardi mõõtkavas väljenduvate objektide pinna täitmiseks. Pindleppemärkide alla liigitatakse värvid. Värvidega eristatakse suuri pindu ja maastikutüüpe. Näiteks veeobjekte, metsi, kultuurmaid, soid, rabasid, aga ka hoonestatud alasid. Paljud kaartidel kasutatavad värvid meenutavad looduses esinevaid värve. Tavaliselt kasutatakse 46 värvi. Sinine eristab vett, roheline metsaga kaetud alasid, pruun reljeefi, valge lagedaid alasid
Vajati uusi kaubateid idamaadesse, kuna pärast Konstantinoopoli vallutust türklaste poolt, läksid teed Türgi kontrolli alla ja nemad kehtestasid tollimaksud. Euroopas oli välja kujunenud arvamus, et idamaad on põhjatud, rikkad piirkonnad. Reisikirjade järgi tekkis selline ettekujutus. Ajendiks oli ka see, et olid olemas karavellid, kompassid ja ka astrolaabid. Õpiti tundma nii antiikautorite kui ka araablaste kartograafilisi ja geograafilisi töid. Eelduseks oli ka see, et olid kasutele võetud tulirelvad. Rekonkista lõppemine Pürenee poolsaarel, ja seejärel terve rida väikeaadlike e. Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge. Tordesillase leping - 1494.a
lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Andmetöötlusviisid. Igasugune uurimustöö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise. Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame