Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plokid valatakse kas hallmalmist või alumiiniumsulamist Mootoriplokk valatakse tervikuna koos karteriga,milles pöörleb väntvõll. Karteri liitepinna külge kinnitatakse õlivann. Mootori külgpindadelt leiame avasid, kuhu kinnitatakse mootori teisi detaile. Silindrid plokis Silindrid võivad olla valatud koos silindriplokiga ja töödeldakse vastavalt kolvile. Silinder on valmistaud eraldi ja hiljem ühendatakse plokiga Eraldi valmistatud silindreid nimetatakse... HÜLSSIDEKS Märghülss Märghülsil on hülsi välimine pool jahutussärgi osaks, mis puutub pidevalt kokku
Õli põhifunktsioon on: määrida, kaitsta korrosiooni eest, puhastada tahmast,rauapurust jms, jahutada mootorit, mille tõttu peab õli puhastama ja jahutama omakorda. Filtreid on kaks ning nad võivad töötada korraga või eraldi nii, et on võimalik puhastada neid mootori töö ajal. Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete laevade õlitussüsteemi lahutamatuks elemendisk on mõõteriistad, signalisatsioon ja automaatika. 34
Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud avad ning need on keermestatud. Liitepinna külge kinnitatakse poltide või kruvidega karteri põhi ehk õlivann. Mootoribloki külgpindadelt leiame mitmeid avasi, mille abil saab bloki külge kinnitada mootori teisi detaile. Bloki ülaosas on avad blokikaane kinnitamiseks. Silindrite osa blokis võib olla lahendatud kahel viisil. Silinder on kas valatud silindri blokiga
a) Vähendada hõõrdumist detailide vahel, mis vähendab nende kulumist ning soojuspaisumist. b) Jahutada mootori sisedetaile. Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja nukkvõllide laagrite piirkonnast väliskeskkonda. c) Eemaldada hõõrdepindadelt ja koguda kokku kuluproduktid. 2. Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel? Tänapäeval kasutatakse sisehambumisega rootor pumpad. 3. Kirjeldage nn kuiva karteriga mootorit. Eelised, kus kasutatakse. Kuiv karter hoiab õli valises paagis kust pumpab väli pump survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Kasutatakse motospordis, laevadel, tankidel. Kasutatakse sest neile mõjuvad tsentrifugaaljõud on niivõrd suured, et märja karteri puhul surutaks õli vastu karteri seina ning sellisel juhul võib õlipump kuivaks jääda ja mootori karteri
Sealt liigub see edasi pihusti survekambrisse. Kütuse rõhujõud mõjuvad pihusti nõela kaldpinnale ja kui see jõud ületab vedru jõu, siis tõuseb nõel ning kütus pääseb rõhukambrist välja läbi pihustusavade põlemiskambrisse. Pihustivedru pingsust saab reguleerida reguleerimis-poldiga, keerates teda kinni või lahti. Sellega reguleeritakse pihustamisrõhku, milleks on 500bar. Õlitussüsteem Laeva peamasinad on kuiva karteriga, õli tsirkulatsioonitankid asuvad peamasinate all, tanki mahuks on 20m3. Õlinivood tankist kontrollitakse 1 ja 2 peamasinal vööripoolsest otsast ning 3 ja 4 peamasinal ahtripoolsest otsast mõõtetorust, mõõdulindi abil, lisaks on veel nivooandurid, mille näit on näha kontrollruumis peaarvutis. Ühe peamasina süsteemis on kaks õlipumpa, üks elektrililine ja teine ripppump. Kui ripppump käivitub, siis elektripump jääb seisma
2 – tak. SPM, kui kolvi läbimõõt on Ø250 mm ja üle selle Jahutus viisid Paisk õlitus Jahutus kasutades kolvis olevat jahutussärki Jahutus vedelikud Õli (ohutum kui vesi, aga 2,5 X ebaefektiivsem kui seda on vesi, samas õli ei kannata kõrgemat temp. Kui 2500 C, hakkab koksistuma) Vesi (ohtlikum, aga effektiivsem) Diiselmootorites kasutatakse kahte tüüpi õlitusviise kuivakarteriga märiakarteriga KUIVA KARTERIGA SPM Enamus UPS – ides ja KPT –des kasutatakse kuivakarteriga mootoreid sest laeva õõtsumise tõttu ie jää sellistes süsteemides õlivõtutorud „kuivaks“ ja lisaks sellele vananeb kuivakarteriga mootorites õli aeglasemalt, kuna ta puutub vähem kokku kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid,
tähtajad: 1. Kiirekäigulised babediit laagritega 200 – 500 töötundi 2. kiirekäigulised pliipronks laagritega 100 – 200 töötundi 3. Keskmisekäigulised 750 – 1500 töötundi 4. Keskmised kiirekäigulised 2- tak. mootorid 3000 töötundi 5. Aeglasekäigulised 2- tak ristpea mootorid 10000 – 20000 töötundi See tabel on aluseks väiksemate kiirekäiguliste mootorite õlivahetuseks Suurtes kuiva karteriga mootorites toimub õlivahetus ainultn labori analüüsi korral Õlisüsteemi pesemine, filtrite pesemine Koos õlivahetusega pestakse kogu süsteem läbi. Süsteemi läbipesuks diiselkütust kasutada ei tohi, vaid kasutatakse odavamat õli. Filtrid pestakse diiselkütuse või petrooliga. Silindri õlikulu tuleb kontrollida iga kuu ja vajadusel reguleerida. JAHUTUSSÜSTEEMI TH 1. Jahutussärgis ja jahutites tekkiva katlakivi kontroll ja kõrvaldamine
Mr on pöördemomendi reaktiivmoment st. ta on arvuliselt võrdne Inertsjõudude tegurite absoluutväärtused P1 = - ms r w2 ja vastupidine kolvile mõjuvate jõududega . Kui kolvialune ruum on mootori pöördemomendiga, kuid suunalt vastupidine ja püüab P2 = - ms r w2 on üles-alla liikuvate osade 1. ja 2. järgu inertsjõu ühendatud mootori karteriga , siis väliskeskkonna takistusjõud mootori töö ajal mootorit väntvõlli pöörlemisele vastassuunas amplituudid. sõltub välisatmosfääri rõhust. Kui kolvialune ruum on ühendatud ümber lükata. Kuna mootor on kinnitatud vundamendile, painutab läbipuhe ressiivriga , siis väliskeskkonna takistusjõud on võrdeline
plaatide vahekaugus. Sammr laius ja rulli või puksi mõõt- med antakse millimeetrites (varem tollides). Mootoriülekandes on vedav ketiratas mutri või poldiga kmnitatud väntvõlli koonusotsale, veetav aga on kas nee- ditud siduri vedava trumli külge või valatud koos sellega (M2K-JO3 ja M2K-II3). Mootoriülekandes käsutatakse väi- kese sammuga laia ühe- või kaherealist (M2K-IO3, «Jawa-- 350», mudel 634-01) ühenduslülita puksketti, mis töötab Õli vannis (ühendatud käigukasti karteriga). 10 Mootorrattad 145 144 Peaülekande vedav ketiratas on mutriga kinnitatud käi- gukasti veetavale võllile. Veetav ketiratas on tagaratta mahavõtu hõlbustamiseks tehtud §ellest lahus; ta ühenda- takse ratta rummuga kas hammäsvöö või sõrmede abil. Vältimaks keti löökkoormusi pöörete järsul suurendami - sel, käsutatakse mõnel juhul sõrmedel kummist puhvreid. Peaülekande kett töötab suuremal koormusel ja halve-
annaabi.ee 
