esimene karskusselts ,,Täht". Seltslaste põhimõte polnud alkoholi täielik keelustamine, sest see tundus ka tol ajal vastuvõetamatu, vaid taheti piirata alkoholi liigtarbimist ning sellega seonduvaid probleeme, näiteks alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid tervisehädasid. Karskusseltside laia ning hoogsat levikut soodustas muusika- ning lauluseltside leviku riigipoolne piiramine, sest neid loeti rahvuslikuks liikumiseks. Kuna igasugune seltsitegevus koondas hakkajaid inimesi, siis ka karskusseltsides aeti edaspidi alkoholi vastase liikumise kõrval ka venestamis vastast ärkamisaegset rahvapoliitikat. Karskusliikumine on olnud taas tõusuteel juba umbes kümme aastat, inimesed hakkavad aina rohkem mõistma alkoholi kui kasvavat probleemi ning seda probleemi soovitakse lahendada. Praeguses Eestis on suurimaks alkoholiga seonduvaks probleemiks noorte suur alkoholi tarbimine. Mõtlematus, iidoli järgmine, huvi või sarnane põhjus on alkoholiga
koolihariduse edendamisel ning õpikute koostamisel. Tema lootused vene abile jooksid tühja ja tema kriitika vaimulikkonna vastu tekitas lõhe ärkamisaja juhtfiguuride vahel. Kui siis Venemaal asus troonile Aleksander III, läks eesti rahvuslik liikumine vastu venestusajale lõhestatult. 1880-ndatel püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!).Rahvuslikku tööd jätkati suuresti ka karskusseltsides. Nendel aastatel jäi V.Reimani teeneks aluse panemine eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilaste Seltsi (kelle sinimustvalge lipp õnnistati 1884.a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988
· sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht · rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides · 1888 Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni · venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman, kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · EÜS eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises
kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks teeneks sai eesti keele kasutuselevõtt haritlaste omavahelises suhtlemises. 4. Rahvusliku liikumise sündmused:
Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat. Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid. Osaleti agaralt 1888 Jakob Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann. Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani 7 alguse eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda ja Tõnissoni vahel.
eesti keele tarvitamine isegi omavaheliseks läbikäimiseks. Lõpuks ulatus venestamine ka Tartu Ülikooli, mis aastal 1893 nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. Olgugi, et 19. sajandi lõpul suruti venepärasust peale tooreste meetoditega, polnud venestamine edukas. Ühiskondlikus tegevuses suruti sisse tsensuur. Kõik ärkamisaja suuremad üritused likvideeriti. Aleksandrikoolist tehti venekeelne linnakool ja siis põllutöökool. Sellest hoolimata tehti jõudumööda rahvuslikku tööd edasi karskusseltsides. Üheks aktiivsemaks organisaatoriks oli noor ja energiline Jaan Tõnisson. Ka Eesti Üliõpilaste Seltsis püüti jõudumööda venestamise vastu võidelda. Omal ajal kujunes seal poolsalajane "Kalevipoja" lugemine ja seletamine. Juhtivateks isiksusteks olid siin Hurda sõber Villem Reiman ja hiljem Jaan Tõnisson. Eestimeelne tegevus jätkus vaikselt aga visalt karskusseltsides, laulu- ja mänguseltsides, laulupidudel, pasunakoorides, laulukoorides, vanavara kogudes ja mujal.
takka. Ainsaks rahvusliku vaimu ärkvel püüdvaks ajaleheks jäi Hermanni ,,Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman. Töötas kirikuõpetajana, koguduse töö kõrvalt jõudis edendada üle kogu maa karskusliikumist ja panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts, milles haritlased rääkisid omavahel eesti keeles, mis tollases
kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine: 1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts ¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata ¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana ¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja
annaabi.ee 
